Eestlaste firma laeb USAs esimesena e-autot mobiili abil

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Eesti Arengufondi portfelliettevõte hakkas esimesena USA turul pakkuma mobiilimakseid elektriautode laadimisjaamadele, kirjutab Neeme Raidvere Arengufondi blogis.

Tegemist on Eesti ettevõtte Now! Innovations’i USA turul tegutseva tütarettevõttega, kes kõnealuse teenusega California osariigis.

Alljärgnevalt põgus usutlus Kalju Rüütliga, Now! Innovationsi kaasasutajaga.

Mobiilparkimine on Eestis igapäevaselt kasutusel, kas laadimispunktide kasutamise eest tasumine hakkab USAs käima sama moodi?

Põhimõte on sama, kuid mõningaste erinevustega. Nimelt pole sisse vaja tippida asukohta ja masina numbrit ning seda teenusepakkujale saata nagu näiteks tuleb teha Tallinna parklates. Kasutaja elu lihtsustamiseks kasutame kahemõõtmelist vöötkoodi ehk QR-koodi, mida kasutaja saab skännida e-auto laadijalt.

Selle peale tekitatakse meie mobiilmakse platvormi vahendusel kasutaja jaoks unikaalne LPI-kood. Peale selle koodi sisestamist laadijasse hakkab tiksuma laadimisaeg. Smartphone app peab ajaarvestust ja annab teada, millal laadimine hakkab lõppema. 

USAs on vajalik Now! platvormil registreerida oma konto ja kanda sellele ettemaks (ja konto tühjenedes lisada raha juurde, sh USAs saab tellida automaatse juurdemakse). Aga platvorm võimaldab ka mobiilikontoga sidumist ehk arveldamist mobiilioperaatori vahendusel.

Milleks LPI koodi vaja on?

LPI koodide kasutamiseks ei pea laadimisjaama ühendama internetti või mingil muul moel sidevõrku. Kasutatakse kavalat sünkroniseeritud koodi genereerimist. Sisuliselt on tegemist targa elektri sisse-välja lülitamise nupuga, mida saab lisada igale laadijale.

Mis omakorda tähendab, et laadimispunkti pole vaja paigaldada kaardi ja/või sularaha makse võimalust - see vähendab kõvasti laadimisseadme hinda (vaat, et 50 protsendi võrra).

Parklaomanikele, kes tahavad parkimistulu kõrvale tekitada rahavoogu ka e-auto laadimiselt, peaks see meeldima.

Kas teil on praeguseks mõne parklahaldajaga ka juba kokkuleppeid sõlmitud?

Jah, esimese 25 laadija leping on alla kirjutamisel. Konfidentsiaalsuslepingud on alla kirjutatud veel väga huvitavate potentsiaalsete klientidega. Nendesamade konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei saa ma kahjuks rohkem kommenteerida.

Vahest ainult seda, et kui siiani tegelesid laadijate arendamise ja tootmisega väikefirmad, siis nüüd on USA tööstuse gigandid võtnud teema üles.

Motivatsiooni selleks jagub: president Obama on välja hõiganud eesmärgi, et 2015. a peaks USAs vurama ringi miljon alternatiivkütusel sõitvat autot. Sellest suurima osakaalu moodustavad tõenäoliselt elektri- ja hübriidautod. Ja need autod vajavad laadimist.

USA teemalt tagasi Eestisse tulles - kas olete mõelnud Eesti elektriautode kavandatavas taristus mobiilmakse pakkumise peale?

Põhimõtteliselt küll, aga näis. Asi on selles, et elektriauto laadimisjaama tegemine on mõttekas loomult pika parkimisajaga kohtade juures nagu bürood, kaubakeskused, söögikohad.

Ainult tee äärde bensujaamadesse laadimispunkti tegemine ei ole praktiline. Kui hanked Eestis liiguvad sellele välismaisele kogemusele vastupidises suunas, siis võib osutuda, et e-autondus ei saa siin jalgu alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles