Jeep Grand Cherokee: vahva jänkimees

Margus Mihkels
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Chrysler

Uus Jeep Grand Cherokee on nagu mõnest Uus-Inglismaa väärikast sugu­võsast pärit vahva onkel, kes oma Euroopa-visiidi ajal püüab hoiduda kõigest sellisest, mis meile ameeriklaste juures närvidele käib. Ja tuleb sellega kenasti toime.

Ameerika turistid on, teadagi, tüütud. Vähemalt võõrsil; Ameerikas ei torka nad teiste omasuguste seas kuigivõrd silma. Aga külalistena on nad suured, valjud ja neid on palju.

Enamasti on nad ka üsna jõuetud ega jaksa kruiisilaeva pardal Tallinna eksides parimagi tahtmise korral tutvuda meie maalilise vanalinna, skandaal­selt kõrge õllehinna ega kusagil hüljatud tehasehoones öö katva varju all epoksiidvaigust ja tselluloosist kokku segatud merevaigust ehetega, mida venekeelsetel siltidel reklaamitakse kui eesti talunaiste põliseid aksessuaare.

Suurivaevu suudab grupijuht mõned nooremad elupõletajad meelitada pisikesele ringkäigule sadamalähedastesse kaubamajadesse, kus ameeriklasi jahmatab eestlaste kõrge elatustase – kaubamajas pakutavad kaubamärgid on kõik koduselt tuttavad, aga hinnad umbes neli korda kõrgemad.

Pärast mõnesajameetrist ringkäiku, mida hiljem, juba kodumaal tuttavaile reisimuljeid jagades meenutatakse kui elu pikimat jalgsimatka, millest vaid gaasi- ja piduripedaali tallama harjunud jalad veel praegugi verivillis, on külalised väsinud ja nõuavad õlut.

Et ameeriklased on harjunud õlle pähe jooma humalaga maitsestatud vett, niidab iga Eesti õllevabriku kõige lahjem pilsner neid sama hoogsalt kui riukaliku Saaremaa külamehe koduõlu, mida ta Õlletoobri viimasel päeval niigi kurnatud mandrimeestele pakub, reklaamides seda elujõudu ja -tahet taastava iidse ravijoogina. Kõhulahtisus, seletab külamees, käib asja juurde – nii puhastub organism mürkidest ja tšakrad lähevad pärani lahti.

Pärast õllejoomist muutuvad kallid külalised veel valjemaks ja otsekui suuremakski. Ja käivad veel rohkem närvidele.

Ent on ka teistsuguseid ameeriklasi. Selliseid, kes ei pea smart-casual-riietuseks nokkmütsi ja võikal moel kaenlaaluseid paljastavaid korvpallisärki, ei nimeta grillburgerit gurmeetoiduks ega jutusta koju naastes värvikaid lugusid kauge väikeriigi Eesti pealinnas Riias läbielatust.

On ka selliseid ameeriklasi, kel vabaõhumuuseumis vikatit nähes peopesad erutusest higiseks lähevad, kes vanalinna munakivitänavatel varbaid välja väänates häbiga mõtlevad, et kui see sillutis maha laoti, polnud Kolumbus oma Santa Marial veel purjesidki heisanud, ning kes hoiavad elus igale eestlasele nii armsat legendi, et Neeme Järvit ja Arvo Pärti teab mujal maailmas tõepoolest igaüks.

Uus Jeep Grand Cherokee kuulub nende viimaste sekka. Lõpuks ometi on see auto lahti saanud Ameerika autodele omastest kiiksudest, mis enamikku eurooplastest närvi ajavad, ja pakub siinpool Atlandit valminud seda tüüpi-mõõtu autodele tõsiseltvõetavat konkurentsi.

Või koguni ähvardavat konkurentsi, sest vähemalt kasinama varustusega mudelid on konkurentidega võrreldes suisa odavad. Ja samas – kui sukasäär või liisinguhaldur lubab, võib tellida kõige vingema varustusega mudeli, millele on külge kruvitud isegi sellised mõnusad vidinad nagu soojendusega rooliratas (viimastele talvedele mõeldes tundub selline asi lausa hädavajalikuna), värviline tagurduskaamera, ventileeritavad ehk jahutusega (loomulikult ka soojendusega) nahkistmed ja auto massiivsust rõhutavad 18-tollised valuveljed.

Ent toretsevast varustusest ehk olulisemgi on tõik, et viimistluse kvaliteet on palju kõrgem kui varasematel mudelitel. Ei mingit kõva, koledat, nurgelist ja odavailmelist plasti, ei mingeid näljase kajakapoja pärani nokana lainetavaid pragusid detailide vahel, ei mingeid viltusi õmblusi. Kõik on tehtud nii, nagu oleks sakslased selle auto teinud.

Ruumi on Grand Cherokees vähemalt esireas alati lahedalt olnud, aga nüüd võib end väga mugavalt tunda ka tagumises reas – tänu pikenenud teljevahele tuli sinna ruumi tublisti juurde. Pakiruumgi on mahukas, aga ometi mitte kuigi mugav – laadimiskünnis on nii kõrge, et ei teki himugi sinna midagi väga rasket toppima hakata.

Prooviauto 3,5-liitrine V6-mootor on muidugi võimas ja samas väga sujuv (ning sugugi mitte jahmatavalt janune), aga isegi selle jõuallikaga annab sõites auto raskus tunda. Grand Cherokee on nimele kohaselt raske auto, mis ilmselt talvel nii mõnegi ehmatava olukorra võib tekitada.

Muidu on sõitmine aga üllatavalt pingevaba – auto on mugav, vaikne ega nõua juhilt ülearu tähelepanu. Isegi siis mitte, kui asfaldilt avastamata metsarajale keerata – lisavarustusena pakutav õhkvedrustus õõtsutab auto muretult kividest-kändudest üle.

Natuke vilkama reageerimisega võiks rool ju olla, aga samas – mis vigursõitu sa maasturiga ikka teed. Pigem sobib Grand Cherokee väärikalt rahulikuks kulgemiseks, nagu ühele põlisest Uus-Inglismaa suguvõsast põlvnevale härrasemehele ju passibki.

Andmed
Grand Cherokee ­Overland

Mootor
töömaht: 3604 cm³
võimsus: 210 kW (286 hj)
suurim pöördemoment: 347 Nm @ 4300 p/min
 
Dünaamika
suurim kiirus: 206 km/h
0–100 km/h: 9,1 s
 
Kütusekulu
linnas: 16,0 l / 100 km
maanteel: 8,8 l / 100 km
keskmine: 11,4 l / 100 km
CO2 g/km: 265
 
Mõõdud
pikkus: 4822 mm
laius: 1943 mm
kõrgus: 1781 mm
teljevahe: 2915 mm
 
Jeep Grand Cherokee hind algab 45 600 eurost. Proovisõiduauto hind
49 800 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles