/nginx/o/2008/07/22/59156t1h82e5.jpg)
Küberründeid korraldavad häkkerid relvastavad end aina võimsamate vahenditega, mis võimaldab halvata või enda kontrolli alla saada ka maailma suuremaid arvutivõrke, selgub värskest internetiturvalisuse raportist.
Küberründed muutuvad aina võimsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küberrünnetes kasutatakse paljudes eri riikides asuvatest zombiks muudetud arvutitest koostatud võrke, mida kutsutakse botnettideks, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Need võrgud hakkavad rünnatavat võrku või ettevõtet interneti teel pommitama tohutute andme- või päringuhulkadega, mille ülesandeks on ettevõtete veebilehekülgede või suuremate arvutivõrkude halvamine.
Selliseid ründeid nimetatakse hajutatud teenusetõkestamise rünnakuteks ehk DDOS-rünneteks. Ka 2007. aastal pronkssõduriga seoses Venemaalt lähtunud küberrünne Eesti vastu oli hajutatud teenusetõkestamise rünnak, sama juhtus tänavu augustis Gruusia võrgulehekülgedega.
Kuid samalaadseid ründeid kasutatakse ka väljapressimiseks, poliitiliste konfliktide mõjutamiseks või võimendamiseks, vahel ka lihtsalt sooviga teha pahatahtlikke üleannetusi.
Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Aasias 70 suurema internetifirma hulgas tehtud uuring toob välja, et rünnete arv on järsult kasvanud ning ründed ise on muutunud võimsamaks ja keerukamaks.
Viimase seitsme aastaga on rünnakud paisunud poolemegabitistest sellisteni, mis ületavad 40 gigabiti piiri. Praegu kasutatavad suuremad võrguühendused töötavad 10-gigabitistena, seega on ründajatel võimalik suuremahuliste rünnakutega kergesti võim enda kätte saada.
AT & T turvavaldkonna juht Edward G Amoroso ütles, et suured võrguteenuse pakkujad on üritanud leida rünnete vastu rohtu ning lisanud võrkudele puhvreid, kuid tema sõnul on rünnete mahu kasv murettekitav.