/nginx/o/2011/06/30/648314t1h6f87.jpg)
Rootsis Boråsis 23. juunil toimunud Euroopa Liidu uurimisprojekti HAVEit lõppesitlusel demonstreeris Volkswagen uut lahendust Temporary Auto Pilot ehk ajutine autopiloot.
Sõit ilma juhita - Volkswagen esitles oma uut lahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volkswageni kontserni uurimistööde juht Jürgen Leohold märkis, et tegu on tähtsa verstapostiga teel täisautomaatse ja avariivaba liikluse poole.
Temporary Auto Pilot ehk TAP võimaldab juhi jälgimise all oleval autol kiirteedel sõita poolautomaatselt kiirusega kuni 130 kilomeetrit. Süsteem kujutab endast ühenduslüli tänapäevaste juhiabisüsteemide ja täisautomaatse liikluse visiooni vahel.
«Meie tänane saavutus on eelkõige oluline verstapost teel avariivaba autosõidu poole,» rõhutas Leohold Euroopa Liidu uurimisprojekti HAVEit lõppesitlusel.
TAP ühendab poolautomaatsed, st juhi poolt jälgitavad funktsioonid teiste juhiabifunktsioonidega nagu adaptiivne kiirushoidik ACC ja reahoidmisabiline Lane Assist ühtsesse kõikehõlmavasse süsteemi.
«Siiski jääb vastutus alati juhile ja tal on alati otsustusõigus,» jätkas Leohold. «Juht saab mistahes hetkel süsteemi töösse sekkuda või selle välja lülitada ning peab pidevalt selle tegutsemist jälgima.»
TAP tagab alati optimaalse automatiseerituse astme sõltuvalt liiklusolukorrast, ümbruses toimuvast ning juhi ja süsteemide staatusest.
TAP on mõeldud juhi hajameelsusest või tähelepanematusest tingitud avariide ärahoidmiseks. Poolautomaatses sõidurežiimis – ehk lühidalt piloodirežiimis – hoiab TAP turvalist vahet eesliikuva sõidukiga, liigub juhi poolt valitud kiirusega, vajadusel vähendab kurvi eel kiirust ja hoiab sõidukit pikimärgistuse vahel tee keskel.
Süsteem jälgib ka möödasõidukeelde ja kiirusepiiranguid. Paigaltvõtu ja peatumismanöövrid liiklusummiku tingimustes on samuti automatiseeritud. TAP võimaldab sõita kiirusega kuni 130 kilomeetrit tunnis kiirteedel või nendega sarnastel teedel. Juht peab siiski pidevalt teed jälgima, et tal oleks võimalik liiklusohutuse mõttes kriitilistes olukordades igal hetkel sekkuda.
Erinevalt eelmistest katseautodest Junior ja Stanley põhineb TAP anduritel, mis on üsna sarnased seeriaviisi valmistatavatega. Süsteem koosneb seeria-tootmise radari-, kaamera- ja ultrahelianduritest, millele on lisatud laser-skaneerija ja elektrooniline silmapiir.
«Üks kujuteldav stsenaarium esialgseks kasutuseks võiks olla üksluised liiklusolukorrad, näiteks liiklusummikud või rohkete kiiruspiirangutega marsruudid,» kommenteeris Leohold.
Mis on HAVEit?
Euroopa Liidu rahastatud uurimis- ja arendusprojekt HAVEit (Highly Automated Vehicles for Intelligent Transport, kõrgautomatiseeritud sõidukid intelligentse transpordi tarbeks) loodi kõrgautomatiseeritud liikluse kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamiseks.
See peab vähendama juhtide koormust, ennetama avariisid, vähendama keskkonnamõju ja muutma liikluse turvalisemaks. Veebruaris 2008 käivitatud projektis osaleb 17 partnerit Euroopa autotööstusest ja selle tarnijate hulgast ning teadusasutustest.
Koguinvesteeringud HAVEit-projekti ulatuvad 28 miljoni euroni. 17 miljonit eurot tuli Euroopa Liidult, 11 miljonit eurot lisasid projekti partnerid, sealhulgas investeeris autotööstus 7 miljonit eurot. HAVEit-konsortsiumisse kuuluvad Austria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveitsi ja Ungari sõidukitootjad, autotööstuse allhankijad ning teadusinstituudid.