Sülearvuti tuleks valida kasutusviisi järgi

Politsei otsis Kuressaare noormehe kodust arvutit. Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Kui sülearvuti soetatakse kontoris või laual kasutamiseks, on selle valik üsna maitseasi, pidevalt kaasaskandmiseks on mõttekas osta aga suuruselt ja kaalult väiksem arvuti.

Osaühingu AT Arvutiteenindus spetsialist Alger Oja märkis, et kaasaskandmiseks tuleb leida tasakaal sülearvuti suuruse ja kaalu vahel. Liiga väikest arvutit on ebamugav kasutada, liiga suurt on aga paha kaasas kanda, kirjutab Pärnu Postimees.

«Alla 12-tolliste ekraanidega sülearvuteid ei ole väga otstarbekas töötamiseks osta,» seletas Oja. «Väiksemate arvutite klaviatuur ja monitor muutuvad nii väikseks, et nende kasutamine võib muutuda tõsiselt segavaks. Kui aga arvutit kasutatakse vaid internetis käimiseks, märkmete tegemiseks või e-kirjade lugemiseks, saab ka 9-tolliste ekraanidega sülearvutitega edukalt hakkama.»

Kaal on oluline

Oja sõnul jagavad tootjad sülearvutid kesk- ja äriklassiarvutiteks. Kehtib reegel: mida väiksem sülearvuti, seda kallim. Kui korralike keskklassi sülearvutite hinnad jäävad vahemikku 6000-16 000 krooni, võib äriklassi arvuti võib maksta üle 30 000 kroonigi. Samal ajal on kesk- ja äriklassi arvutitel arvestatav kaaluvahe.

Kui 15,4- ja 17-tolliste ekraanidega sülearvutite kaal jääb 2,5-3 kilogrammi kanti, siis väiksemad äriklassi sülearvutid kaaluvad ligi kaks korda vähem.

«Keskklassi arvutid on mõeldud pigem lauaarvuti asendajaks,» teadis Oja. Pidevaks ringiliikumiseks on nad liiga rasked.

Tööarvuti võiks Oja arvates olla 12-, 13- või 14-tollise ekraaniga. See ei ole kaasaskandmiseks liiga raske, samal ajal on tööd enam-vähem mugav teha.

Elioni tehnikajuhi Heigo-Aulemb Enslingi teada on Eesti enimmüüdud sülearvutiks HP Pavillion oma mudelitega, sest esindab kodust multimeediaarvutit, mis saab hakkama nii pildi kui video jooksutamisega.

Teisel kohal on Fujitsu Siemens, mis on hea arvuti kodukasutajale või õpilasele. Kolmandal kohal on Dell, mis sobib inimesele, kes vajab töökindlat ja jõudsat töömasinat, mis saab hakkama multimeedia maha mängimisega.

Ensling seletas samuti, et töötamiseks võiks olla veidi suurema ekraaniga arvuti.

«Lihtsalt suhtlemiseks ja netis surfamiseks kõlbavad ka pisema, 8-10tollise ekraaniga niinimetatud netbook’id ASUS, HP ja Acer,» lausus Ensling. «Mängimiseks üldiselt sülearvuti ei sobi, sest graafikakaart on üldjuhul neil integreeritud. Pigem eelistada korralikku lauaarvutit.»

Sajadollarilisi arengumaadele mõeldud odavarvuteid ei maksa aga Eestist otsida.

«Noname-arvutit on Eestis raske müüa,» teadis Ensling. «Odav tähendab sageli seda, et kvaliteedis on tehtud mõningaid järeleandmisi. Et arvuti puhul on tegemist ikkagi pikaajaliseks kasutuseks mõeldud tootega ja selle hind on üsna kõrge, ei riski inimesed tundmatute tootjate arvutitega. Pealegi ei suuda nn noname’i tootjad enamasti tagada kohapeal nõuetele vastavat hooldust, remonti, varuosi jms. Ajalugu on näidanud, et odavarvutite müük ei lähe Eestis hästi.»

Oja väitis, et eestlased on üsna teadlikud ega soeta endale tundmatute firmade toodangut.

Bluetooth lihtsustab elu

Arvutispetsialistide teatel tasub sülearvutit ostes jälgida mitut asja. Üldjuhul on kõigil sülearvutitel kõik funktsioonid, mis on lauaarvutilgi. Vaid mängimiseks tuleks Oja ütlust mööda soetada eraldi videokaart kas AMD-lt (endine ATI) või Nvidialt.

Sülearvuti põhimälu peaks olema vähemalt 2 GB, Ensling soovitas osta arvuti, millel on põhimälu 4 GB.

Operatsioonisüsteemi võivad kõik Oja teatel arvutile ise vabalt valida, kuid siingi tasub üht-teist silmas pidada.

«Kui osta operatsioonisüsteem, tuleks lähtuda sellest, kas arvuti ostetakse koju või töö jaoks,» selgitas Oja. «Microsofti operatsioonisüsteemidel Windows XP ja Windows Vista on versioonid kodu- ja ärikasutajale.»

Nii tuleks Oja jutu järgi osta ettevõttesse Windows XP Proffessional, Windows Vista Business või Windows Vista Ultimate süsteemid, mis on mõeldud ka võrgus kasutamiseks.

Kodukasutaja litsentsiga Home-versioonides pole sellele mõeldud ja sellise süsteemiga võrku ühendatud arvuteid on väga ebamugav hallata.

Oja soovitas kindlasti vaadata, kas sülearvutil on bluetooth-funktsioon.

«Delli uutes arvutites on see sisse ehitatud, teistel ei pruugi see nii olla,» selgitas Oja. «Bluetooth’iga saab ühendada arvuti külge mugavalt väga palju väliseid seadmeid alates mobiiltelefonist ja lõpetades klaviatuuri, hiire ja isegi printeriga. Mugav on ta sellepärast, et bluetooth-hiir ei vaja juhtmeid.»

Peale selle võib sülearvutile juurde soetada docking-station’i, mis on seade, kuhu on ühendatud kõik välisseadmed: klaviatuur, monitor, hiir jms. Sülearvuti töötab siis samal põhimõttel nagu tavaline lauaarvuti.

Aku püsigu küljes

Oja teatel ei ole mingit mõtet võtta sülearvutil akut küljest lootuses, et see pikendab aku eluiga.

«Sülearvutil on aku UPSi eest, kui vool katkeb, töötab arvuti rahulikult edasi, mitte ei viska pilti eest ära,» seletas Oja. «Võib-olla tõesti isegi aku säilib natukene kauem, kui ta tagant ära võetakse, aga kasutaja kindlustunne on suurem, kui aku on arvutil küljes. Kui vool läheb ära ja mõni töö on pooleli, on töö läinud. Kui on aku taga, on see välistatud.»

Sülearvuti akud on Enslingi kinnitusel kolmes klassis: akud, mis töötavad kuni 2 tundi; akud, mis peavad vastu 2-4 tundi, ja akud, mille tööaeg on üle 4 tunni.

Sealjuures tasub teada: mida suurem aku, seda raskem on arvuti, sest aku on sülearvuti juures kõige raskem seade.

Oja soovitas sülearvutit ostes vaadata garantii pikkust. «Enamik firmasid annab arvutile kolmeaastase garantii, aga on ettevõtteid, mis annavad vaid aastase garantii,» juhtis Oja tähelepanu. «Siis võiks garantiid juurde osta. Kui arvutiga – just emaplaadiga – juhtub pärast esimest aastat midagi, maksab selle väljavahetamine ligi kolmveerandi arvuti alghinnast.»

Kuldne reegel: mingil juhul ei tohi kallata sülearvutile vedelikku, sest see jõuab kergesti emaplaadini.

«Isegi kui masin on välja lülitud, on tal ikkagi aku taga ja vedelik võib kogu masina lühistada,» põhjendas Oja. «Kui ikkagi juhtub, siis kohe aku arvutil tagant ära, juhe seinast välja ja arvuti tagurpidi, et üritada lühist vältida. Kui arvuti lühisesse ei lähe, saab ta enamasti ära puhastada. Odav lõbu see ei ole, aga ikka odavam kui uus osta.»