Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/16/94143t1h4dc5.jpg)
Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil.
Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase.
Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix)
Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse.
Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda korruse autoomanikule. Samas tagab elektriliselt töötav eelsoojendus oma kasutajale alati täis autoaku, mida iseseisvalt töötav soojendi ei pruugi teha.
Autoaku käivitusvõimsus alaneb külma korral märkimisväärselt: -18 °C korral on käivitusvõimsus veel vaid 40% algsest väärtusest. Peale mootori ja salongi soojaks kütmise hoolitseb eelsoojendussüsteem ka selle eest, et aku oleks alati täielikult laetud, pikendades seega aku eluiga.
Autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Webasto või Eberspächer)
Auto enda kütusel ja autoakul töötav soojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem.
Süsteemile saab tavaliselt seadistada mitu erinevat kellaaega ning ei tasu karta, et kui programmeeritud aja lõpus autot mitte käivitada, siis soojendi jääbki tööle ning hiljem ootab ees tühi aku. Süsteem jääb sisselülitatuks ainult nõutud ajaks – mida kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25-30 minutit.
Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi.
Kommentaar:
Autojuhi-logistiku Kaupo Metssalu sõnul pakub sõiduki eelsoojendamine nii mugavust kui ka rahalist kokkuhoidu. «Esiteks hoiab see mootorit ning on ökonoomne. Esimese aastaga vast ära ei tasu, kuna seade on päris kallis, aga aasta-paariga tasub ära juba kütuse kokkuhoiu pealt,» räägib ta. Kütusekülu ja heitgaaside hulk on just külma mootoriga kõige suurem.
Tuues välja mugavuse poole märgib Metssalu, et programmeerib eelsoojenduse juba eelneval õhtul valmis ning saab hommikuti istuda sooja autosse ega pea aknaid jääst puhastama. Seda muidugi juhul, kui salongiventilaator sai sisse lülitatud.
Kui see on välja lülitatud, siis soojeneb ainult mootor. Samas ei ole mõtet puhurit ka liiga tugevaks seada, sest eelsoojendi töötades on just salongiventilaator kõige suurem voolu tarbija ning autoaku seab piirangu eelsoojendi töötamise ajale.
«Arvan, et eelsoojendus sobib eriti turbomootoriga autodele. Turboõli läheb paksuks ja väga külmaga autot käivitades võib turbo katki minna. Minul juhtus nii,» räägib Metssalu.