Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/16/94145t1h0a89.jpg)
Kogenud autosõitjale pole vist vaja meelde tuletada, et enne talve tuleks lasta üle vaadata sõiduki aku, jahutusvedelik, küünlad, õlid, rehvid ja tuled. Ja see, et auto meid tavalisel talveilmal teele jätab, on õnneks üha harvemini esinev mure, küll sagenevad aga siiani pakase tulles autoõnnetused ja seeläbi ka sõitjate vigastused.
Autoregistrikeskuse andmetel toimub ligi 95 protsenti õnnetustest inimeste enda vigade tõttu.
Aegsasti teele juba enne lund
Fakt on see, et talvisel ja suvisel sõidustiilil on vahe, kuid harrastusrallisõitja ja Prorehvide juhataja Margus Murakas hoiatab, et ei tohiks jääda ootama esimese lume tulekut, vaid teha muudatusi oma sõitmises juba esimeste öökülmadega.
«Me kõik tahame rohkem magada ning oleme arvestanud tööle minekuks ja laste lasteaeda-kooli viimiseks teatud ajaga. See aeg tuleks nüüd üle vaadata ning kõik minekud suurema ajavaruga arvestada, sõiduharjumustes ja -kiiruses tuleb teha korrektiivid,» räägib ta. Selleks ajaks, kui talv juba suure lumega käes, oleme oma sõidustiili kohandanud, aga ohtlik on just nn musta jää aeg.
«Sul võivad küll olla rehvid vahetatud, aga ega talverehv kevadet tagasi too,» ütleb Murakas ning lisab, et mis puudutab rehvivalikut, siis kõige halvem valik on hilinenud rehvivahetus. «Eriti just naastrehvid vajavad sissesõitmist ning seda tuleks teha asfaldil, mitte lumel. Uute naastrehvidega oleks hea 500-600 kilomeetrit sõita nii, et rattad pidurdamisel ei blokeeruks ning kohaltvõtmisel tarbetult ringi ei käiks,» soovitab ta.
Autoga talvesõbraks
Et tunnetada enda ja auto võimeid, võiks lume-jää-libeda tulles turvalises kohas testida, kuidas kohalt võtmine, pidurdamine ja pööramine välja tuleb ehk saada autoga «talvesõbraks».
OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari hinnangul on talvisel ajal juhtide peamiseks eksimuseks oma sõiduoskuste ülehindamine ja hetkeolukorrale mittevastav kiiruse valik. «Ka 10-20 km/h võib teatud hetkedel olla liigsuur kiirus,» ütleb ta.
«Samuti annab tunda viimase paarikümne aasta autotööstuse trend, kus sõidukid on peamiselt esisillaveolised. Need on stabiilsemad ega satu nii kergelt külglibisemisse kui tagasillaveolised sõidukid. Samas on see endaga kaasa toonud olukorra, kus inimene pole enam harjunud külglibisemise tekkimisega ja kui see juhtub, siis saab väga tihti sõidukijuhist «rooliga reisija».
Selle probleemi vastu aitab kindlasti harjutamine spetsiaalsetel liberadadel ja harjutusväljakutel,» soovitab sõiduinstruktorina tegev Madar.
Lase tehnikal end aidata
Lisaks inimese enda käitumisele saab talvesõitu turvalisemaks muuta mitmete seadmetega.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul tulevad elektroonilised turvasüsteemid mängu siis, kui juht eksib – näiteks hindab liiklusolukorda valesti või kasutab valesid juhtimisvõtteid.
«Erinevad uuringud näitavad, et elektroonilised turvasüsteemid suudavad väga sageli juhi eksimusi kompenseerida, mistõttu on nende potentsiaal liiklusõnnetuste ennetamisel suur. Samas on selge ka see, et tegemist ei ole imevahenditega ja kui näiteks kiirus antud tingimustel ikka liiga suureks osutub, siis ei ole võimalik liiklusõnnetust vältida,» räägib Ernits.
Automüüjad pakuvad erinevaid lahendusi nii turvalisuse kui mugavuse suurendamiseks alates nägemist hõlbustavatest seadmetest kuni auto dünaamikat kontrollivate süsteemideni. Ernitsa hinnangul aitavad talvel sõiduriske enim maandada sõiduki eelsoojendi ning stabiilsuskontroll.
Eelsoojendatud autos on autoklaasid kohe sõitma hakates lumest, jääst ja udust vabad – juhi vaateväli on parem ning auto juhtimine ohutum.
Nii väikestele kui suurtele sõidukitele sobivat elektroonilist stabiilsuskontrolli (ESC) kutsutakse ka külglibisemisvastaseks seadmeks. Selle tööpõhimõtteks on rooli asendi ja auto tegeliku liikumissuuna võrdlemine.
Juhul kui sõidukijuhi soovitud suund ja tegelik liikumine erinevad, sekkub seade sõiduki juhtimisse ning ühte või mitut ratast pidurdades korrigeerib sõiduki kursi juhi soovidele vastavaks. Nii takistab süsteem auto külglibisemisse minekut ning on seetõttu eriti efektiivne libedal ajal. Stabiilsuskontrolli seade ei suurenda küll auto kurvisuutlikkust, kuid leevendab kriitilistes olukordades juhi ebaõigeid sõiduvõtteid.
Viidates tehtud uuringutele saaks Euroopa Komisjoni infoühiskonna peadirektoraadi üksuse asejuhataja Juhani Jaaskelaineni hinnangul Euroopas säästa 4000 inimelu ning hoida ära kordi rohkem liiklusõnnetusi kui kõik autod oleksid varustatud elektroonilise stabiilsuskontrolliga.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on meil möödunud aasta seisuga ESCga varustatud autosid veidi alla 100 000.