Kui teeks ise filme?

Foto: Pm

Digitaalne fotograafia viis pildistamise igaüheni. Ilmselt pole maailmas kunagi nii palju pildistatud kui praegu. Kas sama võib öelda paari aasta pärast ka filmimise kohta?

Postimees proovis Samsungi kõrgresolutsiooniga salvestavat videokaamerat Samsung VP-HMX20C ja jõudis järeldusele, et arvuti kõvaketas saab filmitust väga kiiresti täis.
Filmimine on iseenesest alati lihtne olnud. Mine poodi ja osta miniDV-kassett või kirjutatav DVD. Torka see videokaamerasse ja vajuta «record». Kassetid hoia igaks juhuks kapis alles.

Kui varemfilmitut kindlasti vaja ei lähe, siis võib rahulikult üle salvestada. Vahest tuleb edasi-tagasi kerida ka, aga saab hakkama. Pärast filmimist on võimalus kõik arvutisse tirida, veidike töödelda ja teha siis kas oma DVD või laadida justvalminud filmisaavutus Youtube’i.

Seega, kaabel kaamerale külge ja arvutiprogramm oskab tavaliselt juba kaameraga suhelda, kerides kasseti vajaliku kohta ja salvestades video arvutisse.

Kõvakettaga kaamera lihtsam

Kõvaketastega kaamerate puhul on olukord palju lihtsam. Kaamera salvestab video kohe failina, mis tuleb vaid arvutisse kopeerida. Kui miniDV kaameratega suheldes peab arvutil olema Firewire liides, siis kõvakettaga kaamera puhul piisab USBst. Failid kopitaks arvutisse justkui mälupulgalt.

Kuigi kõvakettaga kaamerad pole laialdasse tarbimisse veel jõudnud, siis tulevik on digitaalne. Seni on takistuseks olnud kõvaketastega kaamerate suhteliselt kõrge hind. Kuid nagu tehnikaga ikka, on ka siin selge trend langusele. Odavamad kõvakettaga videokaamerad maksavad Eestis 6000 krooni ringis. Nõudlikumale kasutajatele jääb nendest aga väheks.

Samas peab kindlasti arvestama, et miniDV ei ole kindlasti kehv andmekandja. Seda kasutatakse professionaalses videotööstuses laialdaselt tänini. Hea kaamera teevad pakutavad võimalused ja kvaliteet.

Kõrgresolutsioon müügiletil

Samsungi VP-HMX20C on midagi, mis tehnikasõbra kulme kergitama paneb. Tegemist on FullHD ehk kõrgresolutsiooniga kaameraga, mis salvestab videot nii 1920 x 1080i kui 1920 x 1080p resolutsioonides. See tähendab, et näiteks 13” ekraaniga sülearvutil tuleb pilt kuvamiseks kokku suruda, et kõik ära mahutada.

Kasutades aga HDMI kvaliteetset ühendust FullHD teleriga, siis on võimalik tehtud koduvideoid vaadata kvaliteetsemalt kui televisioon seda suudab. Samas pole FullHD telerid veel kuigi levinud ja ületavad hinnalt HD-ready telereid.

FullHD vormingus videoklipid on mahukad. Samsungi kaameral on kaheksa gigabaiti välkmälu ja sinna on võimalik salvestada erinevaid sätteid kombineerides ühe tunni jagu videot. Mälumahtu saab suurendada SDHC mälukaartidega.

Kaamerat kasutada on aga väga lihtne. Samsungi videokaameratega kursis olijad teavad EasyQ-funktsiooni, mis teeb kaamerast n-ö täisautomaatse – vastavalt valgusoludele valitakse objektiivi ava, pannakse peale elektrooniline pildistabilisaator ja muu, et kaamera tööks jääks vaid filmimine.

Soovi korral on võimalik automaatsätted maha võtta ja kaamerat ise seadistada. Tuulemüra takistuse võib vajadusel välja lülitada, samuti saab muuta ava, valgustundlikkust ja valida erinevate salvestuskvaliteetide vahel.

Üks huvitav funktsioon Samsungi kaameral on aegluubis salvestamine. Kasutades seda salvestatakse 10 sekundi pikkune klipp, kuid taasesitatakse seda ühe minuti vältel. Kuna salvestatakse 250 kaadrit sekundis, tähendab see detailiderohket salvestust ja taasesitust.

Maht suurem kui DVD lubab

Koduvideote tõeline väärtus seisneb jagamises. Kui võtta eesmärgiks jagada filmitut kõrgresolutsioonis, siis mahub DVD-le vaid umbes 30 minutit videot. Seda pole just kuigi palju. Probleemi poleks, kui levinud oleksid Blue-Ray salvestajad ja mängijad, kuid praegu on need veel pigem haruldused.

Seega on vaja videot töödelda ehk teha söödavaks praegu levivad tehnikaga vaatamiseks. Nagu eelnevalt mainitud, siis kõvaketta ja flash-mäluga kaameratelt saab suhtelisel kerge vaevaga filmitu arvutisse kopeerida ja töötlema asuda.

Nii Windowsi kui Maci arvutid on varustatud kõige põhilisema tarkvaraga videote töötlemiseks. Esimesel juhul saab kasutada näiteks Windows Movie Makerit, Macis on olemas nii iMovie kui iDVD. Viimane on just DVD-de koostamiseks.

Operatsioonisüsteemiga kaasatulev tarkvara on piisav, et oma esimesed loomingulised sähvatused publikuni viia. Oskusliku kasutamisega ja teadliku tegutsemisega saab ka kõige elementaarsemate programmidega saavutada igati korraliku tulemuse.

Vaja vaid veidike leidlikkust ja püsivust. Viimast eriti siis, kui arvuti pole kiiremate killast. Samas võib kindel olla, et põhilised videotöötluse trikid teeb ära ka keskklassi sülearvutiga. Probleemiks võib saada ainult väike ekraan.

Tõsisemad videotöötlejad vajavad aga õige pea professionaalsemat tarkvara, nagu näiteks Adobe Premier, Pinnacle, Ulead MediaStudio Pro. Paraku peaks lisaks programmile soetama ka võimsama arvuti, mis videole soovitud efektid mõistliku ajaga kuvada suudab.

Kus levitada videoid?

Youtube.com on tuntuim videoportaal, kuid sugugi mitte ainuke. Blip.tv on sellele üks alternatiiv, võimaldades videoid üles laadida, kanalitesse grupeerida ja luua isegi oma telekanaleid, kus kõik episoodid järjest jooksevad.

Tõelist videokunsti võib aga leida ka Viemost, kus oma loomingut näitavad mitte ainult pühapäeva filmijad või videoblogijad. Suur hulk videoid on üles laetud just kõrgresolutsioonis, mis annab Youtube’i videole silmad ette.

Omamoodi videojagamine on võimalik populaarsel fotosaidil Flickr, kus videote maksimaalseks pikkuseks on 60 sekundit ja ülesvõetu peaks olema «laiendatud foto». Tõsi, kui enamik videojagamisteenuseid on tasuta, siis Flickr küsib videote üleslaadimise eest ka raha.