Väliselt on nad kõik ühesugused: ümmargused ja mustad. Sisemisi väärtusi aitab avastada
võrdlus, kus testitakse kümmet talverehvi ja nende kaht aastaringset asendajat.
Talvejalatsite hooaeg: testis 12 erinevat rehvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaevalt saavad kured soojale maale lennatud, kui autosõitjaid hakkavad vaevama aastast aastasse korduvad küsimused.
1. Mida ütleb seadusandlus talverehvide kasutamise kohta?
2. Millal tegelikult peaks autole talverehvid alla panema?
Ja viimane, kuid kõige tähtsam ja keerulisem küsimus.
3. Missugune talverehv sobib minu autole kõige paremini?
Esimesele küsimusele on üsna lihtne vastata. Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Ajaliselt on piiratud ka naastrehvide kasutamine - 1. oktoobrist 1. maini. Lamell-talverehvidega võib sõita aasta ringi.
Keeruline pole teinegi küsimus. Suverehvid peaks talverehvide vastu vahetama, kui ilm hakkab juba külmaks minema. Levinud seisukoha järgi kaotab suverehv temperatuuridel alla +7 ºC suure osa oma haardevõimest, nii et rehvitöökotta minekut tasub sättida kraadiklaasi järgi. Igal juhul pole mõtet vahetust jätta novembri viimastele päevadele. Pääsete järjekordadest.
Kolmandale küsimusele ühest vastust pole ega ilmselt tulegi. Legaalselt sõidate talvel rehvidega, mille küljel leidub tähis M+S. Kuid paljud lõuna- ja idapoolsed rehvitootjad võivad sellise sümboli kanda pagan teab mis segust ja mis mustriga rehvi küljele. Terasid aitavad sõkaldest eraldada rehvitestid.
Auto Bild valis seekordseteks ohvriteks seitsmeteisttollised jalavarjud - kümme nn päris talverehvi ning nendele võrdluseks kaks Saksamaal levinud aastaringset rehvi.
Viimaseid Eestis õnneks peaaegu ei müüdagi, kuid Euroopast toodud pruugitud autol võivad nad küll all olla. Sestap ei tee kahju teadmine, milleks need kõikeoskajad tegelikult võimelised on. Talverehvide võimete paremaks esiletoomiseks katsetati ka üht suverehvi, mis osales küll väljaspool võistlust.
Testis osalenud rehvid: Nokian WR G2, Continental Winter Contact TS 810, Pirelli Winter 210 Sottozero Series II, Goodyear Ultra Grip Performance 2, Dunlop SP Winter Sport 3D, Fulda
Kristall Supremo, Vredestein Wintrac Xtreme, Michelin Primacy Alpin PA3, Vredestein Quatrac 3, Kyoto SnowGrip 7200, Bridgestone Blizzak LM 25, Goodyear Eagle Vector + EV-2.
TESTITULEMUSED:
1. Lumel
Juhitavus (Keskmine kiirus km/h)
Selle talve tšempionid on Goodyear (52,5), Pirelli (52,2), Dunlop (52,1)ja Kyoto (52,0). Lumel ja jääl tunnevad nad end nagu kodus. Kui talve aastas vaid paaril päeval ette tuleb, pakuvad ka aastaringsed rehvid piisavalt turvalist alternatiivi. Täisväärtuslike talverehvideni nad siiski ei küüni. Michelin ja Bridgestone kannatavad peamiselt ebapiisava külgpidamise all.
Slaalom (Maksimaalne külgkiirendus m/s2)
Hea külgpidamine tagab suunakindluse ja turvalise käitumise kurvides. Ja just Hiina säästurehv Kyoto (3,39) näitab, mida ses osas teha annab. Teiseks jääb Dunlop (3,32) ja kolmandaks Pirelli (3,31). Tabeli lõppu maandub Bridgestone LM 25 (2,39).
Pidurdusvõime (Pidurdusmaa kiiruselt 50 km/h meetrites)
Goodyear UG Performance 2 (28,6) näitab pidurduskatses taas kord eeskuju. Samuti esineb hästi Hiinast pärit Kyoto SnowGrip 7200 (29,5). Goodyeari ja Vredesteini aastaringsed rehvid nõuavad terve autopikkuse. Võrdluseks toodud suverehv libiseb aga parimaist tervelt 22 meetrit kaugemale.
Haardevõime (Keskmine veojõud njuutonites)
Goodyeari (2365), Pirelli (2359) ja Dunlopi (2349) talvespetsialistid hõivavad haardevõime katses medalikohad. Aastaringsed rehvid peavad hakkama saama vähema arvu lamellidega ning jäävad libedatel tõusudel hätta. Neist paremini ei esine ka Michelini Primacy Alpin (2054).
2. Märjal teel
Vesiliug (Glisseerimiskiirus km/h)
Suverehvid (79,2) suudavad vesiliule oma talvistest kolleegidest märksa paremini vastu panna. Sest möödunud sajandi 1970. aastate jämedakoeline rehvimuster on ammu ajalukku jäänud. Moodsad talverehvid kannavad suletud ja laiade kanaliteta mustrit ega suuda vett piisavalt kiiresti ära juhtida. Võrdluseks kasutatud suverehv kaotab kontakti teepinnaga kiirusel 80 km/h, parima talverehvina läheb Fulda Kristall Supremo «ujuma» aga juba 73 km/h juures.
Juhitavus (Keskmine kiirus km/h)
Juhitavuskatse märjal teel kuulub rehvitesti tähtsaimate osade hulka. Sest, olgem ausad, isegi Eestis kogute talvel rohkem kilomeetreid märjal kui lumisel teel. Kindla külgpidamise ja hästi tasakaalustatud sõiduomadustega Dunlop (80,3) ja Goodyear (80,3) jõuavad ka subjektiivse hinnangu järgi tippu. Parim on siiski suverehvi tulemus - 81,2.
Pidurdusvõime (Pidurdusmaa kiiruselt 100 km/h meetrites)
Märjal teel peatub suverehv ikka kiiremini - 47,3 km pärast. Parima talverehvina kaotab Conti TS (51,3) talle juba terve autopikkuse, säästurehv (75,4) libiseb abitult kaugusse.
Sõit ringil (Ringiaeg sekundites)
Veega kaetud ring annab rehvide märja ilma kõlblikkuse kohta tähtsat infot: Dunlop (15,9), Goodyear (16,0) ja Michelin (16,0) esinevad hästi, saades aastaringsetest rehvidest paremaid aegu. Suverehvi pidamisest (15,5) aga jäävad nemadki kaugele maha.
Vesiliug kurvis (Keskmine külgkiirendus m/s2 )
Oodatult osutab suverehv suurimat vastupanu (3,11) ka kurvis tekkivale vesiliule. Kuigivõrd suudavad temaga võistelda vaid Fulda talverehv (2,81) ja Goodyeari aastaringne (2,74). Turvalisusest ei saa eriti rääkida Kyoto säästurehvi puhul (1,61) - vihmas palume nendega ettevaatlikult sõita.
3. Kuival teel
Juhitavus (Keskmine kiirus km/h)
Täpne reaktsioon roolile, hea külgpidamine ja turvaline käitumine põikemanöövris - juhitavuskatses näitab Michelin Primacy Alpin (101,3)oma häid külgi. Seitsmekümnendate aastate talverehvina vedelalt sõidab Kyoto säästukas (96,6), likvideerides igasuguse sõidurõõmu juba eos.
Pidurdusvõime (Pidurdusmaa kiiruselt 100 km/h meetrites)
Kuival teel pidurdades talverehvid suverehvi heade tulemusteni (38,9) ei küüni. Vredesteini aastaringne rehv (44,4) vajab 100-kilomeetriselt tunnikiiruselt pidurdamiseks üht autopikkust enam. Lumes nii enesekindlalt käitunud hiinlane Kyoto nõuab veel 11 meetrit lisaks.
Sõidumugavus (Subjektiivne hinnang)
C-klassi Mercedes oskab sõitjaid mugavusega hellitada, eriti kui sõidetakse põhivarustusse kuuluvatel 16-tollistel ratastel. Meie testis osalevad 225/45 R17 mõõduga talverehvid suudavad parimal juhul pakkuda mõistlikku kompromissi mugavuse ja sportlikkuse vahel. Parima hinde saab Michelin Primacy Alpin, kuid ka Bridgestone ja Continental hoolitsevad sõitjate heaolu eest piisavalt. Kyoto odavrehvidel veereb testiauto üle konaruste aga märksa rahutumalt.
Välismüra (Kiirustel 60 ja 80 km/h dB (A))
Vali müra saastab keskkonda ja käib möödujatele närvidele. Vähimaid väärtusi kutsuvad helitaustamõõturi näidikul esile Dunlop (67,4/71,4) ning Goodyeari aastaringne rehv (67,1/71,9).
Mööduva auto tekitatud müra mõõdetakse teeserval normidega kindlaks määratud viisil. Miinuspunkte saavad siin isegi kõrvaga märgatavalt valjemad Vredestein Quatrac 3 (69,5/75,0) ja Nokian WR G2 (69,5/75,2).
Veeretakistus (Keskmine veeretakistustegur CR)
Üllataval kombel aitavad talverehvid kütust säästa. Nimelt tarvitavad pehmed lamellrehvid veeremiseks vähem energiat kui kõva kummiseguga suverehvid (1,041). Michelin Primacy Alpin ei esine ehk lumel kõige paremini, kuid suudab Continentali talverehviga (1m065)võrreldes kütusekulu kuni 3% vähendada (0,933). Kümneliitrise keskmise kütusekulu juures teeb see 0,3 l/100 km.
KOKKUVÕTE:
Lumistel teedel sõidavad väga hästi Dunlopi, Goodyeari, Pirelli ning isegi säästupakkuja Kyoto talverehvid. Kuid tasakaalus talverehv peab pakkuma turvalist sõitu ka märjal ja kuival teel. Ja see kõigil toojail ei õnnestu. Ehmatava näitena esineb meie testis Kyoto, millega vihmas sõitmine osutub parajaks julgustükiks.
Mõlemad aastaringselt kasutatavad rehvid ei suuda nn päris talverehvidega küll võistelda, kuid saavad enam-vähem iga ilmaga hakkama. Kahjuks ei suuda nad märjal ja kuival teel talverehvidega võrreldes mingit eelist pakkuda.
HINNANG TESTITUD REHVIDELE:
DUNLOP
SP Winter Sport 3D
91H
Hea: tasakaalustatud kõikeoskaja suurepäraste talvesõiduomaduste ja heade tulemustega nii märjal kui ka kuival teel.
Halb: pisut pikavõitu pidurdusmaa kuival.
GOODYEAR
Ultra Grip Performance 2
91H
Hea: kõikjale sobiv rehv suurepärase talvekõlblikkuse ja heade tulemustega nii märjal kui ka kuival teel.
Halb: pisut pikavõitu pidurdusmaa kuival.
PIRELLI
W 210 Sottozero Series II
94H
Hea: veenev esinemine lumel, sportlik-dünaamilised sõiduomadused iga ilmaga.
Halb: veidi pikavõitu pidurdusmaa.
CONTINENTAL
Winter Contact TS 810
91H
Hea: harmooniline, tasakaalus talverehv rõõmustavalt lühikese pidurdusteekonnaga märjal ja kuival teel.
Halb: pisut nõrgavõitu vesiliukindlus.
MICHELIN
Primacy Alpin PA3
91H
Hea: täiuselähedased sõiduomadused kuival teel, hea sõidumugavus ja väike veeretakistus.
Halb: kesine talvevõimekus.
VREDESTEIN
Wintrac Xtreme
94H
Hea: tasakaalustatud, head talvesõiduomadused, turvaline sõit kuival teel, väike veeretakistus.
Halb: pikk pidurdusmaa märjal teel, kesine vastupanu vesiliule.
FULDA
Kristall Supremo
91H
Hea: suur vesiliukindlus, väike veeretakistus.
Halb: veojõust sõltuv juhitavus ja pikavõitu pidurdusmaa märjal teel.
NOKIAN
WR G2
94H
Hea: hea haardevõime ja lühike pidurdusmaa lumel, väike veeretakistus.
Halb: nõrk vastupanu vesiliule, alajuhitavus märjal teel.
BRIDGESTONE
Blizzak LM-25
91H
Hea: hea sõidumugavus ja madal müratase.
Halb: kesised talvesõiduvõimed, sh napp külgpidamine, pikk pidurdusmaa kuival teekattel.
KYOTO
SnowGrip 7200
94H
Hea: veenvalt head talvesõiduomadused.
Halb: liiga nõrk vesiliukindlus, ebaturvalised sõiduomadused ja liiga pikk pidurdusmaa märjal ja kuival teel.
GOODYEAR
Eagle Vector+ EV-2
91W
Hea: lühike pidurdusmaa kuival teel, hea vastupanu vesiliule.
Halb: kesisevõitu talvekõlblikkus, kalduvus alajuhitavusele.
VREDESTEIN
Quatrac 3
91V
Hea: harmoonilised sõiduomadused ja lühike pidurdusmaa kuival teel.
Halb: kesine talvekõlblikkus, suurevõitu sõidumüra.
Auto Bildi rehvispetsid Henning Klipp ja Dierk Möller-Sonntag