Pisike sünnitrauma, kehvavõitu diagnoos ja väljastpoolt tekkinud kunstlikud hädad on süüdi ülipopulaarse universaali pika testi masendavates tulemustes.
Eestlaste lemmik VW Passat – krooniline patsient
Kui Auto Bildi 100 megameetri testis osalenud Passati raskele haigusele pandaks ladinakeelne nimi, kõlaks see tõenäoliselt
. Või midagi sinnapoole, kirjutab
Maakeelde ümberpanduna valuline anduripalavik ning tuline põletik mootorielektroonika piirkonnas. Meie patsiendil esinesid neis asjus eriti püsivad sümptomid. Ja ravikuuri käigus nõrgendasid vaesekese tervist veelgi nii korduvad mootorioperatsioonid kui ka töökoja tekitatud kunstlikud vead. Kuid rääkigem kõigest järjekorras.
Auto Bildi pikale testile asus Passat 2006. aasta maikuus. Kõige enam müüdud universaalkerega, funktsionaalse Comfortline-varustusega, 170-hobujõulise TDI-mootoriga. Lisandus pööraselt kallis lisavarustuspakett: suure värviekraaniga navigaator, nahkpolster, moodne kahe siduriga DSG-käigukast.
Saksamaa armastatuim universaal oma tippvormis! Peaaegu unistus. Ja ka vastava hinnaga: kahe ja poole aasta eest küsiti noobli «veoauto» eest 45 858 eurot (717 522 krooni). Selline hind kruvis ka ajakirjanike ootused kõrgustesse.
«Pigem luksus- kui rahvaauto,» võttis üks neist üli-Passati ambitsioonid kokku. Mitte et see suurt lugenud oleks. Auto Bildi toimetuses pidi arktikasinine Variant teenistusredeli alumiselt pulgalt peale hakkama, esimesest päevast peale tööd rügama: kiireid lähetussõite tegema, raskeid haagiseid vedama, mõõte- ja fototehnikat vedama. Naba ta ära ei venitanud, vastupidi.
Sõidupäevik täitus algul kiidusõnadega sama kiiresti, kui kasvas odomeetri näit. «Vaikne reisiauto, hea elastsus, subjektiivselt võimsad pidurid, sensatsiooniliselt väike kütusekulu,» kirjutas Volkswageni kiirtee-omaduste kohta toimetaja Karl-August Almstadt.
«Kaassõitja iste ette klappida ja tagaistme seljatoed alla lasta - saategi Passatist väikese kaubiku,» kiitis katsetaja Manfred Klangwald auto transpordivõimekust.
Üldiselt olid kasutajad ühel meelel: mugavus on paigas, istmed väärivad ainult kiitust, sujuvalt lülitav DSG-käigukast vaimustab - see universaal on oma hinda väärt. Asja juures oli ainult üks pisike «aga». Selleks ajaks oli Passat odomeetrile alles kümme tuhat kilomeetrit korjanud. Just sissesõidu lõpetanud, võiks arvata. Tegelikult aga lõpu alguses.
Kontseptsioon on paigas, pikaajaline kvaliteet mitte
Lisaks auto kontseptsiooni kiitvatele sissekannetele hakkas sestpeale tihedalt sadama peamiselt negatiivse sisuga märkusi. Alatasa leidis kriitikuid käigukast. Kurdeti, et paigaltvõtul ja manööverdamisel teeb DSG trikke.
Vahel tundus, nagu oleks topeltsiduriga kasti juhtelektroonika suunanud veojõudu juhuslikult, mitte mingi kindla programmi järgi. Ka Volkswageni teeninduses tehtud tarkvarauuenduse järel tõmbles Variant parkimispiludes endistviisi kohmakalt, ärritades juhti ka uimase reaktsiooniga.
Veel hullem: miinuskraadidega tuli tagurpidikäigu sisse saamiseks kasti korduvate lülitustega tükk aega veenda. AB toimetaja Jörg Maltzan suutis Volkswageni talvel vaid tigusammul ja suure osavuse abil keldrigaraažist välja lohistada.
Igatahes võib DSG seesuguse külmakartlikkuse - nagu ka kuumaga selgelt ülekoormatud kliimaseadme - veel ajutiste ebamugavuste rubriiki paigutada. Teised vead aga kuuluvad juba aastaringsete hädade valda.
Turbodiisel köhatas esimest korda, kui odomeeter näitas 18 380 kilomeetrit, torkas pisut hiljem ebameeldivalt silma kaduva võimsusega, lakkas seejärel tippkiirust saavutamast ja suutis lõpuks vaid limp-home-režiimis kiirteelt maha ronida, kui polnud sunnitud lausa ADAC-i puksiirtrossi otsas lähimasse hooldusjaama saabuma.
Passatile tehti üheksa südameoperatsiooni
Ette rutates öelgem, et mootori köha ja nõrkusehetked muutusid krooniliseks haiguseks. Kuid enne seda rikastas pikk test meid veel mitmete seikluslike remondielamustega.
Passat armastas VW diagnostikaseadme küljes rippuda nagu napsivend hommikuse õllepudeli otsas. Ja temalegi tõi see vaid ajutist leevendust.
Vahetatud õhulugeja, kaks korda uuendatud pumpdüüsid, mootoriruumi paigutatud laaderõhuandurini ulatuv kaabel - VW mehaanikud opereerisid Passati neljasilindrilist südant kokku üheksal (!) korral.
Kahjuks osutus enamik sekkumisi väärdiagnoosidest põhjustatuks. Nagu lõpuks selgus, oli süüdi turbolaaduril asuv temperatuuriandur. Ja kahjuks peame märkima, et selle anduri ülesütlemine ei kujuta kaheliitriste TDI-mootorite elus mingit erandit.
Samas ei suuda diagnostikaaparatuur vigast «kraadiklaasi» üldjuhul avastada. Kas võtta seda vabandusena, miks testiautot hooldanud meeskond autoga nii palju vaeva nägi?
Hamburgi VW hoolduse teised vead on igatahes andestamatud. Olgu siis lahti unustatud akukinnitus või viimane vussi keeratud hooldus. Nimelt jäeti tagateljel vahetamata metallini kulunud piduriklotsid - hoolimata sellest, et nende kontroll hooldustööde nimekirjas kenasti sees oli.
Seda võib juba eluohtlikuks hoolimatuseks lugeda, seda enam, et Passat oma pidurikatete seisukorda ise ei kontrolli. Noh, vähemalt plinkis armatuurlaual üks hoiatustuli vähem.
Lõpuni tundsime rikete ees hirmu
Juba korduvalt olid kollase lambi vilgutamisega vihjanud peatsele remondivajadusele kaassõitja turvapadi, tempomaat ja väljalaskesüsteem.
Olgu küll märgitud, et turvapadjahäire põhjustas kehv pistikühendus (muudetud alates 2007. aasta maikuust), tempomaat käitus nagu Windows, hakates auto taaskäivitamisel enamasti iseenesest taas korralikult tööle, ja näiva heitgaasiprobleemi taga oli taas kehv pistikühendus, seekord turbolaadesüsteemis (parandatud 2007. aasta juunist).
Nii või teisiti - hirm rikete ja teepeenrale jäämise ees sõitis sinises universaalis testi lõpuni kaasa. Saja megameetri järel toimetatavat auto osadeks võtmist oleks võinud seekord peaaegu eutanaasiaks kvalifitseerida. Peaaegu.
Sest lahkamistulemused tõid kaasa veel ühe üllatuse: kulumisjälgi peaaegu polnud, roostet esines vähe. Nii et kui Influenza electronicus välja arvata, oodanuks Passati veel pikk elu.
Kokkuvõte
Loeme kokku: mõistlik kontseptsioon, vastupidav mehhaanika, suurepärased sõiduomadused - Passat on hea auto, eks ju? Kahjuks mitte. Rikkealdis elektroonika rikub lõpptulemuse põhjalikult ära. Lisagem töökoja rumalad möödalaskmised.
Ja asubki universaal Polo ja Tourani kõrval kolmandana Volkswagenina kestvustesti läbikukkujate pingile. Mis peaks Wolfsburgis kedagi mõtlema panema.
Auto Bildi toimetaja Jan Horn
Tootja reaktsioon: nii ütleb Volkswagen…
... võimsuse probleemide kohta:
Kahjuks võttis väga kaua aega, kuni selgitasime välja võimsushädade põhjustaja – anduri T3. Samuti võttis aega parendatud temperatuurianduri hankimine. Seepärast vahetati esimesel korral testiauto vigane detail veel esimesest seeriast pärit anduriga. See läks mõne aja möödudes samuti rikki. Alates 2007. aasta algusest paigaldame kõigisse autodesse ainult uue, optimeeritud anduri.
... pumpdüüs-elementide kahekordse rikkimineku kohta:
Pumpdüüside kontroll näitas, et esimene vahetati asjata. Puuduliku võimsuse põhjustas tookord andur T3. Teine, vahetult enne testi lõppu tehtud vahetus oli õigustatud, sest pihustite düüsiavad (igas elemendis kuus) olid nõega kattunud. Praegu pakume sama probleemiga meie poole pöördunud klientidele pumpdüüside puhastust ultrahelivannis.
Auto Bildi lugejate arvamused
«Aasta pärast välja vahetatud»
Mais 2006 sain uue Passati kätte. Kuid juba nädala pärast algas odüsseia 40 rikke ja 31 töökojakülastusega esimese seitsme kuu jooksul. Olgu mainitud vaid mõned vead: külgakende ruloode allakukkuvad hoidikud, halvasti sobitatud plastpaneelid, naksumine vasakpoolses B-piilaris, pidevalt põlev turvapadja hoiatuslamp, rikkis käed-vabad-süsteem, mittetöötav isetumenev tahavaatepeegel, ebaühtlane tühikäik, võimsuskadu. Lõpuks vahetas VW aasta möödudes auto välja.
Jörg Kletzien, VW Passat Variant 2.0 TDI (140 hj)
«Ei mingeid probleeme»
Olgugi et pumpdüüsidega mootorit ikka valjuhäälseks ja tooreks peetakse, tundub minule ta piisavalt vaikne. Ja seda võib kinnitada igaüks, kes aastaid diiselmootoriga Fordil sõitnud. Passat pole mulle veel mingeid probleeme tekitanud. Spidomeetri järgi küünib tippkiirus 215 kilomeetrini tunnis, kurvifunktsiooniga ksenoonlaternad on geniaalsed, DSG-käigukast puhas nauding.
Markus Lott, VW Passat Variant 2.0 TDI (140 hj)
«Vaid kaks õlivahetust»
Minu Passat pole senise 65 000 kilomeetri ja kahe õlivahetuse jooksul nõudnud ühtki varuosa, isegi mitte hõõglampe, piduriklotse vms. Kütusekulu (90% läbisõidust kiirteel) on 6,5 liitriga sajale kilomeetrile rõõmustavalt väike. Siiani on ainsana üles öelnud elektroonilise seisupiduri juhtplokk.
Ulrich Halser, VW Passat Variant 2.0 TDI (170 hj)
«Probleemne viguritega tüüp»
Minu Passat on ehtne krutskitega probleemne tüüp. Praeguseks on vahetatud mootori juhtplokk, navigatsioonisüsteem ja parkimisabiandurid. Muret valmistasid ka DSG-käigukast, seisupidur, raadio ja kliimaseade. Passat on kallis, kuid ei paku hinnale vastavat tarbimisväärtust ja kvaliteeti.
Michael Schoch, VW Passat Variant 2.0 TDI (140 hj)
«Probleemid algusest peale»
Juba esimestel päevadel pärast auto kättesaamist streikis elektriline seisupidur. Mõni päev hiljem pidin töökoda külastama tagasikutsumise tõttu. Varsti pärast seda tuli vahetada ABS-juhtplokk. Hiljem üllatas auto mind rehvide ebaühtlase kulumise ning valju veeremüraga, aga ka liiga hääleka mootoriga. Lõpuks läks vahetusse näidikupaneeli kuvar ning üks aknatõstuki lüliti (mahakoorunud värvi tõttu). Minu rahulolunäidik on sügavas miinuses.
Klaus Knutzen, VW Passat Variant 2.0 TDI (140 hj)
Terve mootor, vigadeta käigukast
Iga haige ootab kannatamatult häid uuringutulemusi. Alustame siis meiegi heade uudistega. Auto Bildi murelapse jõuallikas osutub pärast lahtivõtmist tehniliselt heas korras olevaks. DEKRA asjatundjad teatavad pärast mootoriosade mõõtmist: «Kolbide ja hülsside mõõdud ning neist tulenevad lõtkud on täiesti normi piires».
Vähem usaldust äratavad küll diiselmootori plokikaanes avastatud pingetest ja kuumusest tekkinud praod. Volkswageni tehnikud jäävad rahulikuks, seletades, et juuspeened praod mootori tööd ei mõjuta, sest sulguvad töötava mootori soojenemisel. No noh.
Roostekaitse on hea, hoolduse tase niru
Parema mulje jätavad DSG-käigukasti detailid. Hammasrattad, sidurid ja võllid näevad välja kui uued. Samuti pole peaaegu ühtki paha sõna öelda auto korrosioonikaitse kohta.
Kui välja arvata üks põiktala autoninas, on Passat nii seest kui ka väljast pruuni katku vastu kindlalt kaitstud. Tundlikus elektrisüsteemis on pistikud, massiühendused, kaitsmekarbid ja mitmesugused juhtplokid puhtad, kuivad ja hästi isoleeritud.
Nii palju siis häid uudiseid. Kehvem on teadmine, et hooldemeeskond käib patsientidega õige hoolimatult ümber. Näeme mootorikatte kehvasti kinnitatud summutusmatti, kaablite ja kattepaneelide puuduvaid või lahtisi kinnitusi. Ja seda kõike äärmiselt räpases mootoriruumis. Firmahoolduses käinud auto peaks teistmoodi välja nägema.
Mis silma hakkas
1 Liivaprits: esipõlle alumine kandur vaatab sõidutuulele peaaegu kaitsetult vastu. Esiservalt on õhuke värvikiht juba maha hõõrdunud, ilmuvad esimesed roostejäljed.
2 Lahti haagitud: mootorikatte mürasummutusmati külgkinnitused on liiga lühikesed ning libisevad kinnitusavadest peagi välja.
3 Rebenenud: vana, kuid seni lahenduseta probleem on TDI-mootorite plokikaanes hõõgküünla pesa juurest lähtuvate pragude teke. DEKRA spetsialisti Günther Schiele avastas teise silindri juures veel ka pingetest põhjustatud praod väljalaskeklappide pesade vahel.
4 Lülituskeskus: otselülitusega DSG-käigukasti keeruline hammasrataste süsteem on kahe tööka aasta arvututele käiguvahetustele edukalt vastu seisnud.
5 Ei mingeid pidureid: siin vusserdas töökoda eriti ohtlikult. Tagumised piduriklotsid on metallini kulunud, kinnitusneedid pidurikettasse juba sooned treinud.
Temperatuuriandurit T3 süüdistatakse mitmesuguste rikete põhjustamises: võimsuskadu, käiguvahetusprobleemid miinuskraadidega, tempomaadi tõrked. Viga öeldakse olevat keraamilises kattes. Ülal näete uut, avatud tüüpi andurit.
Müügiarvud
Kuni 2008. aasta augustikuuni (kaasa arvatud) müüdi Saksamaal Passatit järgmisel hulgal:
sedaankerega Passat 75 412 autot
Passat Variant 269 135 autot