/nginx/o/2011/08/29/726744t1h5660.jpg)
TU-103 pole vanamoodne lennukimark, vaid eesrindlik mikroob, kes suudab vabapaberist toota autokütuseks sobivat alkoholi, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.
Vanapaberist saab toota autokütust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakteritüvele patenti taotlevad USA Tulane´i ülikooli teadlased pakkusid bakteritele muuhulgas ka kohaliku maakonnalehe vanu numbreid ning said reaktsiooni tulemusena butanooli.
Mikrobioloog David Mullini juhitud uurijad leidsid bakteri loomasõnnikust ning panid laboris kasvama.
TU-103 on esimene loodusest pärinev bakter, kes suudab sel kombel butanooli toota.
Tselluloos on taimede rakukesta oluline koostisosa. Looduses leidub seda suurel hulgal ning rikkalikust toorainest kerge vaevaga kütuse valmistamine on iga biokeemiku unistus.
Tulane´i uurimisrühma liikme Harshad Velankari sõnul visatakse ainuüksi USAs igal aastal ära üle kolmesaja miljoni tonni tselluloosijäätmeid.
«Uus bakteritüvi on selle poolest eriline, et ta suudab tselluloosi alkoholiks muuta ka hapniku juuresolekul,» selgitas Mullin. Tema sõnul leidub looduses mitmeid butanooli tootvaid baktereid, kuid need on anaeroobid ehk elavad ilma hapnikuta.
Biokütuse tootmine hapnikuvabas keskkonnas maksab palju rohkem.
Mullini sõnul võiks TU-103 kasutamine olla hea ja odav lahendus, et odavat kütust saada. Butanooli omadused on üsna sarnased teisele biokütusena kasutatavale alkoholile etanoolile, mida toodetakse peamiselt teraviljast.