Tarbijakaitse autopettustest: kõige rohkem aitab avalikustamine

Autod.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tarbijakaitseameti poole on auto ebaõige odomeetri näidu probleemiga pöördunud tänavu vaid üks inimene. Amet ebaausate automüüjate vastu, kes krutivad odomeetreid, suurt midagi teha ei saa, vaid soovitab sellistest müüjatest avalikult teada anda.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski rääkis, et kasutatud autot ostes tuleks erilist tähelepanu pöörata sõiduki odomeetri näidule, kuna tihti on just seda sõidukil muudetud.

Ta lisas, et kui müüja on müügikuulutuses märkinud läbisõidu näidu, siis ta sellega ka kinnitab, et antud sõiduk on just sellise läbisõiduga. Samas ei näidata mitmetes automüügi portaalides mitte masina läbisõitu, vaid odomeetri näitu.

«Tuvastatud on juhtumeid, kus näiteks Rootsist ostetud kolme aasta vanusel Volvol oli müügikuulutustes odomeetri näiduks märgitud 100 000 km, kuid autoesinduses selgus, et tegelik läbisõit on üle 500 000 km,» tõi Turetski välja. «Näiteks on autoturgudel tavaline, et isegi kümne või kahekümne aasta vanustel sõidukitel on odomeetri näiduks märgitud pisut üle 100 000 km.»

Ent tarbijakaitsel pole selle vastu just palju teha. «Sageli on kasutatud autodel müüjaks eraisikud ja just sellisel juhul on ka odomeetri näidud keritud,» ütles Turetski «Kui müüjaks on eraisik, siis siin kahjuks tarbijakaitseamet sekkuda ei saa, kuna tegemist ei ole tarbijale müügiga.»

Niisiis tuleks pöörduda politseisse, kes saab algatada vajadusel menetluse tuginedes võimalikule kelmusele.

Eilne ETV saade «Pealtnägija» tegi eksperimendi, millega tõestas, et mitmed soliidsed firmad müüvad vale odomeetri näiduga kasutatud autosid.

«Kui oleks tegemist juriidilise isiku poolt müüdava autoga ja tarbijat on eksitatud vale näiduga, siis saaks rakendada tarbijaregulatsioone,» ütles Turetski, kuid nentis, et vale odomeetri näiduga sõidukite müügiga korduvalt vahele jäänud firmadelt ei saa tarbijakaitseamet müügiluba ära võtta.

«Juriidiliste isikute puhul ei saa minule teadaolevalt nn müügilubasid ära võtta,» ütles Turetski. «Ärikeelu saab kohtuotsusele tuginedes. Kõige rohkem aitab avalikustamine sellisel juhul ja tähelepanu pööramine sellistele müüjatele.»

Tarbijakaitseamet on kasutatud autode müüginõuete täitmist viimasel ajal kontrollinud 39 korral, millest märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud.

«Kuna 2008. aastal oli nimetatud valdkond suhteliselt problemaatiline ning tarbijakaitseamet tegeles aktiivselt järelevalvega ja koostas kasutatud autode müüjatele ka märgukirja nõutava teabe esitamise kohta, siis 2010 aastal oli olukord tunduvalt parem ning kasutatud autode müüjad järgivad tarbijakaitseameti soovitusi tarbijale edastatava teabe osas,» rääkis Turetski.

2011 aastal on registreeritud 12 pöördumist, mis on seotud eraisikult auto ostmisega. Neist vaid üks on seotud puhtalt vale odomeetri näiduga.

«Teistel juhtudel on läbivaks teemaks see, et müüja on teavitanud mõningatest puudustest, kuid peale tehingu sõlmimist on ilmnenud nö varjatud puudused,» ütles Turetski. «Läbivaks teemaks on üldjuhul, kui ostetakse kasutatud auto, siis ei vasta see tarbija ootustele ehk mingid vead, mis nõuavad kulukat remonti.»

Teine probleemide hulk puudutab remondi ebaõnnestumist ning kolmandana tekitavad probleeme garantiilised küsimused.

Kui endal teadmisi autode kohta vähe, soovitab tarbijakaitseamet autoostule kaasa võtta mõne asjast rohkem teadva inimese.

«Kasutatud auto ostmisel jälgige, kas müüja esitas kõik auto tehnilise seisukorraga seotud küsimused kirjalikus vormis. Kui kahtlete müüja usaldusväärsuses või ostu-müügilepingu õigsuses, küsige nõu asjatundjatelt,» loetles Turetski . «Sõiduki müügil peab kauplus andma ostjale koos sõidukiga selle eest maksmist ja kättesaamist tõendava dokumendi.»

Tähelepanu tuleb pöörata sõiduki registreerimistunnistusele, auto esmase registreerimise kuupäevale Eestis ja märkustele tehnilise ülevaatuse kohta.

Tagasi üles