Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Sõidukoolitaja kuus nippi: milliste sõiduvõtetega säästa kütust (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ummikud
Ummikud Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kütusehinna tõusmine ärgitab inimesi mõtlema ökonoomsema auto soetamisele, ent raiskavaid sõiduvõtteid kasutades on säästlikust sõiduvahendist vähe kasu.

Autokooli Autosõit eestvedaja Indrek Madar annab kasulikke soovitusi, kuidas liikluses mõistlikumalt tegutsedes saab hoida ühes kuus kokku kümneid eurosid.

1. Kõige olulisem – «jah» planeerimisele, «ei» agressiivsele sõidustiilile

Säästliku sõidu juures on kaks rusikareeglit. Esiteks tuleb oma käike ette planeerida ning teiseks vältida agressiivset sõidustiili.

Osaledes liikluses kohanda oma liikumine vastavalt liiklusintensiivsusele ja liikluskeskkonnale – selleks jälgi liiklust vahetult oma sõiduki ees kuni 300–400 meetrit kaugemale.

Eelnevat aitab teha õige pikivahe, mis linnaliikluses peab olema vähemalt 2 sekundit eesliikuva sõidukiga. Kui suudad hoida pikivahet eesliikuva sõidukiga piduripedaali mitte kasutades, siis võid lugeda pikivahe õigeks. See on turvaline ja võimaldab aegsasti reageerida fooritulede muutusele ja kaasliiklejate manöövritele ilma äkilist pidurdust või kiirendust tegemata, mis kokkuvõttes hoiab kokku kütust.

Väldi täielikku peatumist nii palju kui võimalik. Märgates takistust (nt teed ületav jalakäija), võta jalg gaasipedaalilt juba aegsasti maha, sest nii on kütusekulu sisuliselt nullis ning hiljem ei ole vaja kiirust nullist taastada.

2. Linnaliikluses enneta ummikuid

Linna ja linnavälise liikluse puhul ei ole eraldi kindlaid reegleid, kuid arvestada tuleb eri tingimustega. Linnast väljas on kiirused suuremad ja seetõttu kasvab õhutakistus. Tõstes kiirust kaks korda, kasvab õhutakistus neli korda ja seeläbi kasvab kütusekulu hüppeliselt.

Linnas on tipptunnid, kus tuleb liigelda esimese teise käiguga ja peatumised, seisakud ja kiirendamised vältimatud. Et seda võimalikult vähe teha, võiks mõelda, millal on olulistel marsruutidel enim liiklust ning vaagida, kas väljumisaegade muutmisega on võimalik ummikuid ennetada. Planeerimine on oluline.

3. Kontrolli rehvirõhku

Säästlik sõidustiil ei seisne mitte ainult sõiduki oskuslikus juhtimises, vaid ka teadlikus kontrollis. Õige rehvirõhk suurendab ökonoomsust ja tõstab turvalisust. Rehvirõhku tuleb kontrollida vähemalt kord kuus. Tühja rehvi puhul on veeretakistus suurem ja seega kütusekulu kõrgem. Kui ettenähtud 2,5-baariselt tasemelt langeb rõhk 1,7 baarile, kasvab kütusekulu ligi 8 protsenti. Liitrihinnas on võib see vahe olla küll ainult 0,107 eurot, kuid kui sõita Tallinnast Tartusse keskmise kütusekuluga 6 l/100 km, on vahe 1,2 eurot. Paagitäie pealt võib vahet mõõta enam mitte müntides, vaid kupüürides.

4. Ka hübriid on säästlik ainult siis, kui juht seda tahab

Lisaks ökonoomsemale sõidurežiimile annavad tänapäevased autotehnoloogiad suure panuse nii kütuse kui keskkonna säästmisesse. Elektri- ja bensiinimootoriga varustatud hübriidi, mis suure osa ajast liigub hoopis akusse talletatud energia jõul, võib pidada säästliku sõidu sünonüümiks. Samas, kui selle roolis tegutseda agressiivselt, on tootja prognoositud madalat kütusekulu väga keeruline saavutada.

Hübriidi puhul on väga lihtne jälgida, millal liigub auto edasi bensiini ja millal kütust mittekulutava elektrimootori jõul. Kui varasemad hübriidid hakkasid bensiini kasutama siis, kui kiirus ületas 50 km/h, siis moodsamad autod võivad elektri jõul liikuda kuni kiiruseni 100 km/h.

Samuti lülitab hübriid peatudes bensiinimootori automaatselt välja, mis tähendab, et foori taga oodates ei kulu kütust üldse.

Paljudes uuemates autodes on võimalik valida sõidurežiim Eco. See ei võimalda mootori võimsust maksimaalselt kasutada ega seega äkiliselt kiirendada. Sellel režiimil võib 100 kilomeetri kohta erinevate sõidukite ja sõidustiilide puhul kokku hoida vähemalt 0,5 liitrit.

5. Jälgi sõiduki aerodünaamikat

Katuseraamid ja suusaboksid katusel suurendavad kütusekulu 10–20 protsenti. Seetõttu on otstarbekas kasutada neid lisaseadmeid vajadusel ning seejärel nad katuselt eemaldada.

6. Käigukastist sõltub palju

Automaatkäigukastist on selle 30-aastase arenguloo jooksul saanud oluline abivahend kütuse säästmisel. Samuti võimaldab see säästa sõiduki kuluvaid osi.

Automaatkäigukast võimaldab käigu vahetamise ja siduri kasutamisega seotud varuosade eluiga pikendada kuni neli korda. Põhjus on lihtne – manuaalkastiga sõidukites vajutavad juhid siduri sageli alla ilma mingi põhjuseta, kuid automaatkast vahetab käiku ainult siis, kui selleks vajadus on.

Kui su sõiduk on manuaalkastiga, kiirenda reipalt kiiruseni millega sõita soovid – kiirendamisel ära ületa 2000 pööret minutis. Kaasaegsetel autodel võib juba kiirusel 50 km/h lülitada viiendale käigule, mis tagab seejuures väikseima kütusekulu. Juhul, kui kasutada on 6 käiku, võib neist viimase käiku võtta juba kiirusel 60 km/h.

Liigeldes kolmanda käiguga kiirusel 50 km/h, tarbib sõiduk ca 20–25 protsenti kütust rohkem, kui seda teha viienda käiguga sama kiiruse juures.

Lisaks eeltoodud rahalisele säästule muudab säästlik sõiduviis ka liiklust rahulikumaks ja sujuvamaks ning seeläbi ka turvalisemaks, millega ei kaasne keskmine kiiruse vähenemine, mida üldjuhul kardetakse. Samuti väheneb müratase, mis on üks peamistest stressitekitajatest.

Tagasi üles