Autoärikatest petised naudivad karistamatuse paradiisi
Vaata ERR.ee videot!

FOTO: SCANPIX

Eelmises «Pealtnägijas» tõestati lihtsa vaevaga, et Eesti autoturul käib massiline klientide petmine, kuid eksperimendi teises osas tuli ilmsiks, kuidas autode nooremaks võltsimine käib lihtlabase liinitööna ja täiesti avalikult.

Tallinna autoärimees Aleksander rääkis «Pealtnägijale», et lisaks kuulsatele Tartu ja Pärnu «kellameestele» - nii kutsutakse neid automaailmas - on ainuüksi Tallinas juba mitmeid kohti, kus on võimalik ootetööna odomeetri kerimise teenust osta, vahendas ERR Uudised.

«Selliste kellameeste või kellaparandajate numbrid on üsna kergelt leitavad. Olen kuulnud, et teenust saab Mustamäelt, Lasnamäelt, Õismäelt ja kesklinnast, üks tegija on vägagi tuntud kaubamärgiga ettevõte. Tehke proovi, kui te minu sõnades kahtlete,» kannustas ärimees.

Aleksander, kes ise pruugitud autode müügiga tegeleb ja on petiskonkurentide paljastamise nimel aastaid vaeva näinud, ei liialdanud. Ühe nn kellaparandaja number saadeti «Pealtnägijale» e-postiga juba 2008. aastal ja see toimib tänaseni. Teise leidmiseks pidi tegema ainult ühe kõne, ning kerijad on suvalise helistaja vastu sama lahked nagu infoliini operaatorid.

«Saab ikka, jah. See on 60 euri,» vastati telefonilt.

Tallinna ühe tuntuima spidomeetrikerija jutust jääb mulje, et see ebaseaduslik äri toimub konveiermeetodil ja selles puudub igasugune konspiratsioon. Mees ei küsi sinu nime, ta ei uuri sinu tausta ega küsi ka mingit soovitajaid ning on telefonis üllatavalt avameelne.

Esimene kellamees tegutseb otse telemaja kõrval Kunderi tänaval. Saatemeeskond laenas endale vana Volkswageni, mille läbisõit on 176 000 km, ning sukeldus näitemängu legendiga, et odomeetrit on vaja hoopis edasi kerida, sest maksuamet on firmal kukil ning libakütusearvete järgi on autoga sõidetud justkui 330 000 kilomeetrit.

Pettus puudutab ka Soome riigi rahakotti

Odomeetri näidu võltsimine võtab aega vaid seitse minutit. Kellamees toksib spetsiaalsele aparaadile sisse auto margi ja vanuse, tellitud libaläbisõidu ja ongi valmis – ekraanil särab uus kilometraaž.

Kellaparandaja sõnul ei aita nad oma tehnikaga kaasa üksnes Eesti autoturul toimuvale massilisele pettusele, vaid õõnestavad ka Soome riigi rahakotti. Nimelt, kui soomlane ostab välismaalt masina, peab ta kodus tasuma tollimaksu, kus arvestatakse ka auto kilometraaži. Ehk mida suurem see on, seda vähem peab maksma, nagu rääkis kellamees.

Nagu selgub, saadi Kunderi tänaval aga haledalt petta, sest teine kerija pakkus sama teenus kõigest 25 euro eest. Reklaam telefonis oli ladus.

«Tähendab kui sa nüüd ainult näitu tahad teha, siis on 25, aga kui ta on diisel, siis tal on tõenäoliselt mootoriajus andmeid sees. /.../. Kui on soovi ja saab teha ja on seal, siis on kokku 50,» selgitab vastaja.

Autoärimees Aleksander ütles, et põhiliselt annavad kerijatele tööd Tallinna autoärikad, kuid haruldased ei ole ka taksojuhid ja turvafirmad, kes oma uue sõiduki garantiiaega sellisel viisil pikendavad.

Teine kellamees tegutseb Mäealuse tänaval, mõnesaja meetri kaugusel autoregistrikeskusest ja Kadaka autoturust, kust eksperimendi esimeses osas leiti lihtsa vaevaga kolm ilusaks keritud läbisõiduga müügiautot.

Näidu kerimiseks kulub mõni minut

Nagu autoärimehed väitsid, on Mäealuse tänaval tegutsev kellaparandaja üks legendaarsemaid oma ala tegijaid, kes tõepoolest juba 10 aastat on segamatult ja täiesti avalikult tegutsenud. Et auto odomeeter 330 000 pealt tagasi 176 000 peale kerida, kulub tal vaid kaks ja pool minutit.

«Põhimõtteliselt on auto ajust kustutatud üks hästi oluline statistik, mis mõjutab selle auto hooldamist ja üleüldist hoolduskäitumist. Rohkem ta bensiini võtma ei hakka, kuskilt logisema ei hakka,» ütles Saksa Auto juhatuse liige Keijo Kaasik.

Silberauto teenindusjuht Veikko Pahkla märkis aga, et nii võib siiski auto ära rikkuda. «Oleme täheldanud kahte tüüpi muutmist. Ühel juhul tuvastame selle, mida sealt muudetud on ja näeme kindlasti, et seda on muudetud. Teisel juhul on auto mälu täiesti tühjaks tehtud ehk me võime ainult oletada, et ta on muudetud,» nentis ta.

Ka staažikas odomeetritekerija Mäealuse tänavalt tunnistab, et uuemate ja kallimate autode kellasid nii kerge võltsida ei olegi ning see teenus on märksa kallim kui. Näiteks uuemate Mercedeste puhul algab kerimisteenuse hind 150 eurost.

Petuskeem toimib karistamatult ja nahaalselt. Juba 10 aastat tagasi ei olnud mingi uudis, et autoturul lüpstakse ostjaid ja müüakse võltskilometraažiga masinaid. On avalik saladus, et kelmid viivad äsja välismaalt toodud autod esmalt kerijate juurde iluravisse ja alles siis müügiplatsile. Kõik on sellega justkui leppinud.

«Siin pole ju midagi imestada, sest politsei, tarbijakaitseamet ja muud institutsioonid ei tegele sellega erinevatel ettekäänetel, puudub ka kohtulahend ehk karistamatuse tunne ongi just see, mis sellele nahaalsel pettusel õitseda laseb ja seda lausa soosib. See kõik on eriti traagiline just põhjusel, et keritud odomeetritega autode müük, räige petmine järjest kasvab. Õiguskaitseorganid aga ütlevad, et nemad ei saa midagi teha. Täielik jama,» lausus Aleksander.

Autoärimeeste arvates tuleb lokkava sigaduse lõpetamiseks muuta ruttu seadust ja kriminaliseerida võltsläbisõiduga autode müük nagu Hispaanias, Saksamaal, Soomes ja veel mujal Euroopas. Saksa ajalehed räägivad, kuidas politsei tegi kevadel haarangu 150sse autoärisse, pidas kinni 185 inimest, konfiskeeriti 300 keritud autot ja 800 000 eurot sularaha. Ent Eestis ei pea siiski ootama uut seadust, vaid sulide põlvilisurumiseks on ka muud hoovad.

«Annan vihje maksuametile: minge suvalisele müügiplatsile, arvutage kokku sealsete sõidukite kogumaksumus, seejärel vaadake ettevõtte olemasolul tema majandusaasta aruannet ja seejärel oletage mitukümmend miljonit tõenäoliselt on jäänud deklareerimata müügitulu ehk kui palju oleks võinud Eesti Vabariik sealt raskel ajal makse saada.... Tulemused on jahmatavad,» ütles autoärimees Aleksander.

Võttes näiteks Tallinna autoturu keskse tegija, kelle platsil oli eile müügis üle 50 auto, mille müügihind kokku üle 750 000 euro ehk vanas rahas 11,7 miljoni krooni. Kui aga uskuda firma majandusaata aruannet, siis terve läinud aasta jooksul müüs ta autosid vaid 200 000 krooni eest, teenides kasumit vaid 4000 krooni. Võrdluseks, samade müüginäitajatega teine firma registreeris mullu käibeks ligi 30 miljonit ning kasumiks üle 500 000 krooni.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar nentis, et see number on selgelt liiga väike.

«Tõesti, kui pakutakse autot sularaha eest või osaliselt sularaha eest või tõesti pakutakse lepingut, nagu oleks auto ostetud otse Euroopa Liidust, sellisel juhul peaks hakkama mingi tulukene põlema,» sõnas ta.

Maksu- ja tolliamet on tänavu teinud autoturgudele üle Eesti 30 kontrollreidi, mille tulemusena on tuvastatud 200 000 euro mahus maksude väärarvestusi, sest ettevõtjad on jätnud selles summa eest deklareerimata erinevaid makse. Autoettevõtjate hinnangul on see aga köömes, sest nende arvutuse järgi röövivad petised riigilt aastas vähemalt 32 miljonit eurot.

Jõesaare sõnul on sel aastal maksuameti prioriteedid ehitus, kütus, metsandus ja ülejäänud teemad on varjatud käive, ümbrikupalk ning fiktiivsete arvete kasutamine. «Nende projektide raames kontrollitakse muuhulgas ka automüüjaid,» kinnitas ta.

Tagasi üles