Taani ekspert kritiseerib Eesti elektriautode kava

Norra valitsuse elektrifitseerimisnõukogu esimees Rune Haaland (vasakul) ja Taani firma ChoosEV nõukogu juht Henrik Isaksen tõdesid Tallinnas käies, et elektriautod on mõeldud eelkõige ikkagi linnas liikumiseks. Foto: Peeter Langovits

Taanlastele elektriautosid tutvustava projekti nõustaja Henrik Isaksen soovitab Eesti valitsusel veel kord mõelda, kas tasub luua kallis üleriigiline laadimisvõrgustik või oleks mõistlikum keskenduda üksnes Tallinnale.

Aasta alguses teatas valitsus, et vahetas kasutamata saastekvoodid 507 elektriauto ning üleriigilise laadimistaristu vastu. Viimane tähendab, et üle Eesti rajatakse ligi 200 kiir- ja 507 tavalaadimisjaama.

Tavalaadimisjaamad lähevad otse sotsiaaltöötajate käsutusse, kellele mainitud 507 sõidukit mõeldud ongi. Ühe kiirlaadija hind jääb vahemikku 25 000 – 40 000 eurot, tavalaadijate eest makstakse kokku 443 112 eurot.

Taanis elektriautode projektis osalenud eraettevõtte ChoosEV nõukogu juht Henrik Isaksen, kes võttis osa Tallinnas peetud rohelise energia konverentsist Rohevik, tõdes, et 2009. aastal alanud taanlaste programm oli mõneti sarnane Eesti omaga. Kuid seal jagati autod kasutajatele kolmeks kuuks tasuta, et neilt kogetu kohta infot saada.

Kuuldes, millised plaanid on Eestil laadimistaristu ehitusega, märkis Isaksen, et võib-olla tasub valitsusel see strateegia veel kord läbi mõelda. «Maale infrastruktuuri loomine ei ole õigustatud, keskenduge Tallinnale ja unustage ülejäänud Eesti,» sõnas ta Postimehele antud intervjuus.

Isakseni põhiargumendid on, et üleriigilise taristu ehitus läheb liiga palju maksma, kui pidada silmas inimeste leiget huvi elektriautode vastu, sõidukite kallist hinda ning skandinaavlaste kogemusi, mille järgi enamik sõite tehakse nendega niikuinii linnas.

Laadimistaristu ehitus kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisu sõnul saab 200 kiirlaadimisjaamaga katta minimaalselt 1600 ja maksimaalselt 4800 elektriauto vajadused.

Andes aimu, kui tihedalt laadimisjaamad üle Eesti asuma peavad, tõi Tuisk näiteks Jaapanis tehtud uuringu, mille järgi kasvab inimestel märkimisväärselt hirm teele jääda, kui 50–60 km raadiuses ei ole kiirlaadijat.

Isakseni sõnul pole aga elektriauto mõeldudki linnaväliste sõitude jaoks, liiatigi veel pikemate vahemaade läbimiseks, nagu näiteks Tallinnast Tartusse vuramiseks. Tema hinnangul on 200 kiirlaadimisjaama liiga palju.