IT-gurud lahkuvad riigitöölt ja üldse mitte raha pärast

Riigi Infosüsteemi Amet Foto: Eero Vabamägi

Enam kui saja töötajaga Riigi Infosüsteemi Ametist (RIA) on ainuüksi sel aastal lahkunud juba üle 20 tippspetsialisti ning peadirektorgi on kohe-kohe siirdumas pooleaastasele isapuhkusele, kuid vastupidi üldlevinud arvamusele pole mitte ühelgi juhul selle sammu  ainupõhjuseks olnud madal palk.

Kuiv statistika näitab, et augusti alguse seisuga on RIAst sel aastal lahkunud või lahkumas 21 teenistujat. Küberturvalisuse teenistusest (KTT) on sel aastal lahkunud koguni seitse inimest ning juuli-augusti jooksul on teada veel kahe teenistuja töövahetusest.

Lisaks oma kitsa valdkonna spetsialistidele on mõtlemapanev asjaolu ka see, et aasta jooksul on vahetunud peadirektori asetäitjad ehk siis kahe põhivaldkonna juhid ning septembrist on otsustanud jääda isapuhkusele ka ameti peadirektor Taimar Peterkop. Lisaks palju struktuurimuudatusi ning nähtavasti kõige suurem personaliliikumine kogu riigis üldse. Peterkop soovis jääda isapuhkusele juba oma esimese lapse sünni ajal, kuid lükkas selle RIA juhi kohale asumise tõttu 2015. aastal edasi.

Mis on olnud aga töökohavahetuse peamised põhjused? Palju on räägitud sellest, et riik ei suuda oma spetsialistele pakkuda erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelist palka ning seetõttu nähakse riigieelarves järgmisest aastast ette selleks vajalik lisaraha.

Paraku selgub, et vähemalt RIA puhul polegi asi ainult rahas.

«Mitterahuldav töötasu ei ole ühegi lahkumise peamine põhjus olnud, veel enam – umbes veerand kõigist tänavustest lahkujatest on toonud palgateema sisse stiilis, et mujal makstakse rohkem,» selgitas Postimehele RIA esindaja Helen Uldrich.

Tema sõnul on lahkujad välja toonud aga hoopis selle, et soovivad leida uusi väljakutseid ning tõusta karjääriredelil. Väga mitme lahkuja puhul on saanud otsustavaks isikliku eluga seotud muudatused: kes on asunud elama mõnda välisriiki, saanud sealt tööpakkumise või pühendunud laste kasvatamisele.

Seega peitub lahkumiste kurja juur mujal.

Kokku on RIAs 139 teenistuskohta. Täitamata on hetkel 10 kohta: kaks eID arhitekti kohta, eID arendaja, eID riskijuhi, RIHA tootejuhi, teenidusjuhi, kahe küberturvalisuse eksperdi, ISKE (infosüsteemide turvameetmete süsteemi) valdkonnajuhi ja CERT-EE (on intsidentide käsitlemise osakonna ) infoturbe eksperdi kohad. Samuti käivad otsingud CERT-EE seireeksperdi kahele kohale.

RIA peadirektori asetäitja Andrus Kaarelson hindab, et arvestades kergelt ülekuumenenud olukorda IT-valdkonna tööturul, on RIA organisatsiooni mehitatuse hetkeseis küllaltki hea –  139 teenistuskohast on täitamata 10, mis on viimaste aastate parim seis. 

Inimeste liikumise põhjuseid selgitab ta sellega, et IT-valdkonnas on praegu üldse erakorraline aeg: nõudlus spetsialistide järele on suur, kuid  ring samas väike. Käib n-ö ühest asutusest-ettevõttest teise liikumine.

«Ühtepidi on see loomulik ja paratamatu. Noored spetsialistid, kes sisenevad pärast õpinguid ametisse, on saanud edasiliikumiseks piisavalt kogemusi ja praktikat. Soovitakse uusi väljakutseid, sest IT-maastikul leidub neid võimalusi küllaga,» ütles Kaarelson.

Viimase aasta jooksul on RIA struktuur olulisel määral muutunud, samuti on vahetunud kahe põhivaldkonna –  riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse teenistuse juhid.

«Oleme muutnud oma töökorraldust ning sarnaselt teiste riigiasutustega läinud varasema maatriksjuhtimise asemel üle valdkonnapõhisele juhtimismudelile. Ehk oleme vähendanud juhtimisahelat ning juhtide arvu. Ka juhtide ning struktuuri vahetusega on osaline personaliliikumine küllaltki tavapärane,» arvas ta. 

RIA on tema sõnul hea hüppelava, kust edasi minna. «Muidugi ei kehti see ainult noorte ja vähem staažikate töötajate puhul nii, ka kogenumad olijad soovivad vaheldust ja uusi väljakutseid,» märkis ta.

Samas on ka RIA ise saanud sel aastal enda meeskonda terve rea erasektori kogemusega tipptegijaid – valdkonnajuhtidest kuni IT-arhitektideni välja. See näitab, et vaheldust soovitakse ka mujal ning et RIA-l on pakkuda atraktiivset ja arvestatava tasuga tööd.

SMIT: täitmata on 11 arendaja kohta, palk kasvab kõvasti

Mis puutub siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse (SMIT), siis selle asutuse tööjõuvoolavus 2018 1. poolaastal on olnud 11,09 protsenti, sellest vabatahtlik voolavus 6,66 protsenti.

Lahkujate arv on suuremgi kui RIAs - 30. Neist töötaja algatusel 18, poolte kokkuleppel neli ja koondamise tõttu  viis. Samal ajal on uusi inimesi tööle tulnud 42.

Amtikohtade arv on SMITis seisuga 30. juuni 321, reaalselt on inimesi tööl 274.Täitmata on näiteks 12 arendaja töökohta.

Samas on kokku lepitud, et SMITi töötajate palgatõusuks eraldatakse 2019. aastal kokku 1,882 miljonit eurot, mis on 19,9 protsenti asutuse palgafondist.

Siseminister Andres Anvelt on öelnud, et IT-sektoris on töökäte puudus muutunud järjest teravamaks ning eriti andvat see tunda riigisektoris, kus IT töötajate palgatase on tema andmeil olnud aastaid keskmisest madalam.

Näiteks hakkab SMITi tipparendaja keskmine palk olema senise 2800 euro asemel ligi 3700 eurot.