Välismaiste petukõnede hiigelarvete eest kaitseb eestlast vaid talumehetarkus

Lekkinud on enam kui 21 miljonit parooli.

FOTO: KACPER PEMPEL/REUTERS

Eesti mobiilikasutajatel on sisuliselt võimatu kindlaks teha, kas mõnest Euroopa Liidust väljaspool asuvast riigist laekunud vastamata kõne on pärit heasoovlikult inimeselt või tagasihelistamise pealt teenivalt petturilt.

Eesti mobiilioperaatoritelt Postimehele laekunud info kohaselt pole maailmas mitte kuidagi kokku lepitud, kas tasulistele numbritele helistades peab klienti sellest ka kuidagi teavitama. Kui Eestis on asi selge ja näiteks loto-, bussi- või kalastuspiletit ostes küsitakse inimestelt kõikvõimalike klahvivajutustega korduvalt nõusolekuid, siis väljaspool EL-i see sugugi nii ei ole ja inimesed võivad pahaaimamatult helistada vägagi kõrge tariifiga numbritele.

Telia riskijuhtimise osakonna juhataja Andreas Meister tõdes, et välismaa numbrile helistades saab kasutaja eritariifilisest tasust teada vaid juhul, kui antud numbri operaator on vastava teavituse lisanud. «Teavituse lisamine sõltub operaatori asukohariigi seadusandlusest,» märkis ta.

Sama märkis oma selgituses Tele2.

«Kahjuks puudub meil info, kuidas on lood tasulisele numbrile helistamise teavitustega väljaspool Euroopa Liitu, sest see oleneb vastuvõtva riigi regulatsioonist eritariifsetele numbritele,» tõdes Tele2 esindaja Kertu-Kätlin Käis kommentaariks ööl vastu tänast Eestit tabanud petukõnede laviiline Samoa saarelt.

Milles antud juhul praeguste Samoa kõnede skeem seisneb, pole Käisi sõnul teada, kuid tihti on taolised pettused üles ehitatud nii, et tehakse eritariifselt välismaa numbrilt vastamata kõne ja kui inimene helistab tagasi, teenib numbri omanik sellelt kasu.

«Süsteem käib nii, et tehakse vastamata kõne ning katkestatakse see - petturite eesmärk on, et inimene tagasi helistaks. Kui ohver helistab tagasi, suunatakse see kõne tavanumbrilt eritariifsele numbrile ja vastab automaatvastaja. Seni, kuni inimene kuulab automaatvastaja juttu, maksustatakse see kõne väga kõrge tariifiga,» selgitas Käis.

Kuidas jõuab raha eestlastelt kurjategijateni?

Mis puutub sellesse, kuidas raha Eesti kasutajatelt välismaiste kurjategijateni jõuab, siis Eesti mobiilioperaatorid on selles protsessis vaid süütud vahendajad - tasudes teenuse hinna eest ahelas olevatele kõne vahendajatele ning esitades arve kliendile.

Arvetega seotud süsteemid on nimelt automatiseeritud ning koduoperaator ei pruugi teada, et välisoperaatori poolt esitatud teenuste arve võib tuleneda petuskeemist. Taolisi petuskeeme on väga raske ennetada, sest väliskõnede puhul on väga keeruline teha vahet, millisel juhul helistab klient välisriiki teadmatusest ja millisel juhul tahtlikult.

«Saame siin vaid tõsta inimeste teadlikkust ning palume, et kui inimene teab, et tal pole ühtegi selles piirkonnas reisivat tuttavat, siis soovitame nendele kõnedele mitte vastata, sest tegu võib olla petuskeemiga,» rääkis Kertu-Kätlin Käis.

Kui inimene on taolisele kõnele vastanud või tagasi helistanud, siis kindlasti tasub oma jooksva kuu saldol edaspidi täpsemalt silma peal hoida, seda saab teha näiteks operaatorite iseteenindustes. Kui klient avastab kummalisi väljaminekuid oma kõnearvestuses, peaks sellest kindlasti teada andma oma operaatorile.

Elisa esindaja Marge Sillaots ütles, et kõnede maksustamine toimub igal pool ühtmoodi ehk pole vahet, kas Elisa Eesti klient helistab Telia Eesti, STV, Soome, Saksa või Samoa numbrile. Operaatorite vahel liigub raha kõne algatanud võrgust kõne vastuvõtja võrku. Hiljem küsib kõne algataja võrk selle kulu oma kliendi igakuise arvega tagasi.

«Kõne Eesti numbrile ja kõne mitte-Eesti numbrile eest tasumisel on küll mõningane erinevus. Eesti operaatoritega arveldab Elisa otse, välismaa numbritele helistamise eest tasume välismaa suundade vahendajatele,» märkis ta.

Pikemate vahemaade korral võib neid kõneside transiitoperaatoreid/ -pakkujaid olla neli viis, kust see jõuab siis sihtkohta. Elisa maksab esimesele vahendajale, see omakorda järgmisele jne, kuniks viimane vahendaja tasub Samoa operaatorile.

Tagasi üles