Kvaliteetsemad rehvid tuleb panna tagaratastele

Naastrehv

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Politsei ja maanteeamet osutavad talverehvide paigaldamise eel tähelepanu, et teel püsimise huvides tuleb vähem kulunud rehvid panna just auto tagaratastele.

Talverehvide kohustuslik kasutusaeg on detsembris, jaanuaris ja veebruaris (alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini). Naastrehvid on lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, tuletas maanteeameti nõunik Villu Vane tänasel liiklushommikul meelde.

«Talvel peaks mustri jääksügavus olema 3,5 millimeetrit ja kui muster on kulunud, tuleb rehvid ära vahetada. See on kallis, aga liiklusohutuse osas ei saa kokku hoida,» rõhutas Vane.

Kui komplektis on erineva kulumisastmega rehve, tuleb vähem kulunud või parema kvaliteediga rehvid panna alati just taha. «Paljud rehvivahetajad kipuvad neid panema just ette, ma ei tea, kas väärarusaam on tekkinud sellest, et arvatakse, et esisild veab, siis peavad paremad ees olema?» arutles Vane.

Pikaaegne politsei alarmsõidukoolitaja Raul Sihver selgitas, et sõiduautot hoiab teel tegelikult neli peopesasuurust punkti, mis on kontaktis teepinnaga. «Valdavalt mõeldakse selle peale, kui kiiresti autoga kohalt minema saaks,» arvas ta, miks kiputakse paremas seisukorras rehve panema lähtuvalt sellest, kumb telg veab. «Liiklusohutuse seisukohast pole see oluline - pigem ikka see, kui kiiresti seisma saame,» ütles Sihver.

Ta selgitas, et auto ehitaja on ette näinud auto ühtlase esi- ja tagasilla koormuse tingimustes, kus autos on 4-5 reisijat ning koorem pagasiruumis. «Reeglina sõidab Eestis aga 1-2 inimest autos, nemadki istuvad eesotsas, seetõttu on auto tagaosa oluliselt kergem kui esiosa.» Ka pidurdamisel kaldub auto raskus esiosale. Seetõttu on tagumiste rehvide haakuvus teega palju väiksem kui esimestel, seega on nende kvaliteet ja mustri sügavus igati abiks parema teel püsimise nimel.

Ta tõi näite kasvõi sügisel vihmase ajaga sõitmisest, kus roobastesse on kogunenud vett, nii et auto satub vesiliugu. «Kui sõita lubatud piirkiiruse ülemisel piiril, siis isegi väga heade rehvidega sõites satub auto vesiliugu,» lubas ta. «Kui nüüd tagumise kehvema mustriga rehvil pidamine teekattel kaob, siis põhimõtteliselt on efekt sama, kui sõidu pealt tõmmata peale käsipidur. See tähendab, et esimesed rattad veerevad sama kiirusega, mis teekate alt liigub, tagumised rattad tõusevad aga vee peale ja pidamine teega kaob. Siis hakkavad autot teelt välja suruma teekalle, külgtuul ja muud asjaolud, mis füüsika meile elus toob,» rääkis Sihver.

Sihver rõhutas, et isegi masutingimustes, kus inimene jaksab osta vaid kaks rehvi korraga, ei tohi mingil juhul kasutada nii kulunud rehve, mille näitajad on alla normide.

Tagasi üles