Tehtud! Eesti kaitsevägi lõi küberväejuhatuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Küberüksusesse otsitakse juurde 60 IT-asjatundjat

Eesti kaitsevägi lõi täna küberväejuhatuse, mille ülesandeks on kaitseministeeriumi haldusala IT-teenuste toimimise, infooperatsioonide ja küberkaitse kõrval omada ka küberrünnakute korraldamise võimekust.

Küberväejuhatuse suuruseks on esialgu koguni 300 teenistujat ning lisaks kasutatakse tulevikus kuni 200 IT-teadmistega ja teiste oskustega ajateenijat, keda juba praegu on kasutatud üha rohkem küberuumis operatsioonide läbiviimisel.

Esialgu on plaanis kaitseväe kübervaldkonnas kasutada kuni 30 ajateenijat. Põhikohaga teenistujaid palgatakse lähiaastatel juurde 60 ning nende palk võib olla suuremgi, kui väejuhatuse ülemal. Kokku saab väejuhatuse suuruseks olema seega ligi 600 inimest, kelle relvaks pole reeglina automaat ega granaat vaid arvuti.

«Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks,» ütles küberväejuhatuse ülem Andres Hairk väejuhatuse asutamise tseremoonia eel.

Operatsioonide all tuleb tema sõnul silmas pidada küberkaitseoperatsioone, IT-teenuste toimimise tagamist ja – nagu märgitud - ründeoperatsioone.

«Sama oluline, kui on kaitsta oma infosüsteeme, on ka osata neid vaadata vastase pilguga – ehk siis neid rünnata. Läbi selle oskuse saame me teadmise, kuidas paremini kaitsta oma süsteeme, ent samas – kui peaks kunagi sõja või relvakonflikti ajal vaja minema -, siis saame seda vimet kasutada ka kaitseväe sõjaliste operatsioonide toetuseks läbi küberruumi,» rääkis kolonel Hairk.

Küberväejuhatuse logo kavand näeb välja selline:

FOTO: Aivar Pau

Hairk rõhutas, et küberväejuhatus ei vii läbi küberründeoperatsioone läbi rahuajal, vaid valmistab end neiks ette.

Samas ei välistanud ta, et Eesti kaitsevägi võib küberründe võimekust kasutada ka välismissioonidel osalemisel.

«Küberväejuhatuse ülesanne on vastav võimekus luua, kindlasti kasutame seda oma õppustel, et reaalsust simuleerida. Kas seda kasutatakse välisoperatsioonidel, see ei ole küberväejuhatuse ülema vaid kaitseväe juhataja ja kaitseministeeriumi juhtkonna otsustada,» ütles ta Postimehele.

Eesti ei ole sellise väejuhatuse loomisega maailma tasandil aga sugugi üksik hunt.

«NATO defineerib, et ei arenda küberründevõimekust, aga NATO liikmesriigid teevad seda. Enamus neist riikidest on selle avalikult välja öelnud. Tendents suureneb iga aastaga,» ütles Hairk Postimehele.

KOMMENTAARID

Kaitseminister Jüri Luik:

Eesti on küberriik ja see tähendab ka vajadust kaitsta meie kübersüsteeme nii tsiviilvallas kui ka sõjapidamises. Seetõttu on ka loomulik, et oleme  paremaks juhtimiseks rajanud küberväejuhatuse, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt planeerida, korraldada õppusi ja juhtida meie küberkaitse võimeid.  Igal konventsionaalsel sõjal on tänapäeval alati selge kübermõõde, mistõttu on küberväejuhatuse loomine oluline samm edasi julgeoleku tagamisel.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras:

Küberväejuhatuse loomine on oluline verstapost kaitseväe arengus. Kaitsevägi peab ajaga kaasas käima. NATO on kübervaldkonda tunnistanud eraldiseisva sõjapidamise keskkonnana, mistõttu on mitmed liitlased juba loonud küberväejuhatused. Eesti otsus uue väejuhatuse ellurakendamiseks annab meile uued ja paremad võimalused sõjalises kübervaldkonnas esirinnas jätkata.

Tagasi üles