Ainuüksi Lõuna prefektuuri töötajad on Koidula ja Luhamaa piiripunktis sel aastal Eestit läbinud turistidelt konfiskeerinud enam kui pooltuhat siinmail keelatud antiradarit, mille kasutajad loodavad sel viisil ennetada kiiruseületamisega vahelejäämist.
Piirivalve fotod: turistidelt korjatakse Eestis ära massiliselt antiradareid (12)
«Antiradarid on valdavalt avastatud turistide sõidukitest, kes sõidavad piiripunktide kaudu puhkama sagedamini Lätti ja Eestisse, ka mujale. Enim antiradareid on avastanud Venemaa Föderatsiooni kodanike kasutusest. Vähemal määral on antiradareid avastatud ka näiteks Leedu, Läti, Eesti, Valgevene, Poola ja teiste riikide kodanikelt,» ütles Postimehele Kagu piiripunkti politseikapten Jaanika Karp.
Suurem osa juhtumitest on seotud vähese teadlikkusega kahe riigi vahelistest seaduslikest eripäradest selliste esemete osas. On ka neid, kes on Eestis kehtiva seadusega antiradarite keelu osas kursis ning peidavad seadet oma sõidukis.
«Näiteks üks markantsem juhtum: inimene oli pehme mänguasja veidi katki lõiganud ning antiradari mängulooma kõhus oleva vatiini vahele peitnud, mänguasi oli tal omakorda kohvris,» rääkis Karp.
Enamasti on konfiskeeritud antiradarid Hiina päritolu. Enim levinud on Sho-Me mudel. Keskmise avastatud antiradari hind on sadakond eurot, aga on kallemaid ja odavamaid mudeleid.
Eestis antiradaritele kehtestatud keelu põhjus peitub selles, milleks antiradarit peaasjalikult kasutatakse - et kiirust ületades mitte vastutada oma ohtliku teo eest juhul, kui politsei on lähipiirkonnas liiklust rahustamas.
Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, võib määrata kuni 400-eurose rahatrahvi ja seade võidakse ka konfiskeerida. Seaduse järgi ei tohi sellist seadet mootorsõidukis olla ka siis, kui see ei tööta või on katki.
Eestis keelatud esemete hulka kuuluvad antiradarite kõrval näiteks ka elektrišokirelvad, külmrelvad, pneumorelvad, nukid ja nuiad, padrunid ja muu.