Biolisandiga autokütused saavad kohustuslikuks aastal 2013

Kütuse tarbimine. Foto: graafika: Silver Alt

Piltlikult väljendudes saavad asjad lähitulevikus olema nii, et kui minister tahab sõita suure mootoriga luksusautoga, siis peavad sotsiaaltöötajad elektriautoga lumehangedes rähklema.

Aastaks 2020 tuleb Eesti majandus häälestada nii, et 25 protsenti tarbitud energiast pärineks taastuvaist allikaist. Tarbitud autokütustest peab taastuvaid olema 10 protsenti, mullu oli see ametlikul hinnangul 1,8 protsenti.

Täitmaks Euroopa Liidu ees võetud kohustused, muutub hiljemalt aastal 2013 või 2014 Eestis kohustuslikuks biokütuse segamine autokütusesse. Seda on seni aasta-aastalt edasi lükatud.

Naaberriikides pole see midagi erakordset, et naftast toodetud bensiinis ja diislikütuses on viis kuni kümme protsenti biokütuseid. Eestis üritas Statoil korra müüa suure piiritusesisaldusega autobensiini, aga katse lõppes edutult. Üheks põhjuseks olid ka erimeelsused maksuametiga.

Rapsist, nisust või suhkruroost aetud biokütus pole ainus Euroopa Liidu keskkonnanõue, mis lähiaastail märkimisväärselt autoomanike elu mõjutab. Majandusministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste märkis, et biokütuste osakaalu nõutud tasemele aitab viia sõidukite kasutamise struktuuri muutmine.

Siit tulevadki mängu elektriautod, sealhulgas need pisikesed, millega sotsiaaltöötajad sõitma hakkavad. «Parem oleks, kui inimesed kasutaksid ühistransporti ja väiksemaid sõidukeid, aga see nii lihtne ei ole,» märkis Laaniste.

Kuna taastuvenergia kasutust ja heitgaaside hulka autokütustes mõõdetakse keskmisena, siis aitavadki elektriautod liikvel hoida suuri maastureid ja luksusliku mootorimahuga sõiduautosid.

Peale selle aitavad statistikat parandada gaasiautod ja bussid ning ka see, kui näiteks riigilt dotatsiooni saavad bussiliinid sunnitakse täielikult kasutama puhtaid biokütuseid.