Revolutsioon isikutuvastuses: Eesti asub looma sõrmejälgede hiigelandmebaasi

Sõrmejälje lugeja, pilt illustreeriv Foto: Scanpix/AFP

Siseministeeriumi loodud töörühm sai möödunud nädalal valmis kontseptsioonidokumendi, mille kohaselt loob Eesti riik massiivse andmebaasi kõigi Eesti residentide sõrmejälgedest ja vajadusel ka teistest biomeetrilistest andmetest.

Siseministeeriumi dokumendiregistris avaldatud visiooni kohaselt kasutatakse tulevikus isikute tuvastamiseks nii avalik-õiguslikes kui eraõiguslikes suhetes eelkõige just biomeetrilisi andmeid.

«Kaasaegse biomeetriavõrdluse rakendamisega vähenevad topeltidentiteetide tekkimise ja loomise võimalused ja suurema tõenäosusega tuvastatakse väärkasutuste juhtumid. Tõsikindel isikutuvastus ja efektiivsed taustakontrollilahendused tagavad senisega võrreldes oluliselt suurema kindluse, et elektrooniline identiteet on loodud üheselt tuvastatud isikule ning tõsikindlalt seotud selle sama isiku füüsilise identiteediga,» seisab töörühma kontseptsioonis.

Hetkel on Eestis korraga mitu biomeetriat sisaldavat andmebaasi, mis asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades ning biomeetria hõivamiseks ja võrdlemiseks kasutatakse erinevatel aegadel arendatud tarkvara.

Arvestades Eesti väiksuse ja identiteedivaldkonna eripäraga , oleks töörühma hinnangul mõistlikum tagada vajalik kompetents ja ressurssi olemasolu ühes kohas: koondada oskusteave ja kõik biomeetrilised andmed ühte infosüsteemi ning viia see siseministeeriumi haldusalasse.

Et tagada põhjalik isikusamasuse kontroll, on töörühma hinnangul vajalik tõhustada praegu kasutusel olevaid tehnoloogilisi lahendusi ning võtta kasutusele riigi keskne Automaatne biomeetriline identifitseerimissüsteem ehk ABIS.

Selline süsteem võimaldab hõivata ning säilitada biomeetrilisi ja biograafilisi andmeid ning teostada biomeetria võrdlust ning mida saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist.

«Uue, automaatselt biomeetrilisi ja biograafilisi andmeid kontrolliva/võrdleva infosüsteemi kasutuselevõtmine aitab praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua oluliselt kõrgema turvalisuse ja usaldusväärsuse isikusamasuse kontrollimise taseme ning dokumendivõltsingud ja valeidentiteedi kasutamine on praktiliselt välistatud,» leiab töörühm.

Biomeetriliste andmete kogumisel kasutatakse vajadusel mituy biomeetrilist tunnust, et tagada ka ajutise või püsiva füüsilise puudega isikutele samaväärne võimalus kasutada oma biomeetrilisi dokumente ja biomeetriat kõigis kasutusvaldkondades.

Identiteedihaldusvaldkonna tõhusaks toimimiseks ja jätkusuutlikuks arendamiseks tuleb  töörühma hinnangul muuta kehtivat õigusraamistikku selliselt, et oleks võimalik inimestelt koguda 10 sõrmejälge kõikide menetluste raames.

«See on vajalik eelkõige tõsikindla isikutuvastamise tagamiseks. Uute hõiveseadmete kasutamine võimaldab hõivata sõrmejälgi kiiresti ning seetõttu 10 sõrmejälje hõivamise aeg ei erine oluliselt kahe sõrmejälje hõivamiseks vajaminevast ajast,» leiab töörühm.

Mis puutub ettevõtetesse, siis neil ei teki õigust biomeetriliste andmete säilitamiseks, vaid neid kontrollitakse vastu riigi vastavat tehnilist lahendust ning päringu vastuseks ei edastata isiku andmeid, vaid saadetakse JAH/EI tüüpi vastus.

Tehnoloogia arendamisega tekivad uued võimalused ka elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ehk praeguste PIN-koodide asendamiseks.

«Üheks variandiks on Match-on-Card tehnoloogia. Selle abil on võimalik kasutada e-teenuseid ilma PIN-koode kasutamata. Sellisel juhul kasutatakse isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks isiku sõrmejälgi. Selle protsessi raames võrreldakse omavahel kaardi kiibil olevaid, ABISes olevaid ja e-teenuse kasutamisel/digiallkirjastamisel hõivatud biomeetrilisi andmeid,» seisab dokumendis.

Match-on-Card tehnoloogia rakendamiseks on vaja ABIS süsteemi, biomeetrilist ID-kaarti, sõrmejäljeskännerit ning teenuse mugavaks kasutamiseks ka NFC (near field communication) võimekust.

Tänapäeval on sõrmejäljeskännerid juba kasutusel sülearvutites ja mobiiltelefonides, kuid paraku nende kvaliteet ei vasta vajalikele nõuetele. Samas on tehnoloogia kiire arengu tõttu oodata lähiaastatel nende kvaliteedi parandamist.

ABISe rakendamisel tekib lisaks õiguskaitseorganitele ka muudel avalikke teenuseid osutavatel asutustel (nt haiglad) võimalus isiku tuvastamiseks biomeetriliste andmete alusel. Dokumentideta isiku äkilise haigestumise korral  - õnnetus, ootamatu terviserike või muu äkkjuhtum - on võimalik isikut tuvastada, võtta lähedastega ühendust, saada ligipääs isiku tervisekaardile ja vajadusel sobiv ravi määrata.

Samuti osutub võimatuks avalike teenuste saamine teise isiku identiteeti kasutades (näiteks kaksikvenna või sarnase fotoga dokumendi kasutamisel) ning raskendab isikut tõendatavate dokumentide võltsimist ja väärkasutamist ning tõstab väärkasutamise avastamise võimalusi.