Tanel Talve: Eesti e-tiiger on kohati kui hispaania saabastega kass

Tanel Talve

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti ei tohiks kaotada inistatiivi digirevolutsiooni eestvedajana nagu on meid Euroopa poliitikute poolt korduvalt  nimetatud, kirjutab riigikogu liige ja võimalik IT-ministri kandidaat Tanel Talve (SDE)

Eesti on maailmale suutnud luua pildi kui edukast e-riigist, kus kõik toimib digitaalselt ning kiire internett levib kõikjal. Meie edulugu kinnistas hästi ka EL Nõukogu eesistumine, kus meie e-riik suurt tähelepanu pälvis.

Tõsi, oleme päris palju juba saavutanud. Maailma esimesed e-valimised, täiesti unikaalne ja ainulaadne e-residentsuse programm ning Eesti on esimene riik, kes seadustas robotite kasutamise tänavatel jne.

Meie e-Eesti maine on hea ning erinevaid edulugusid on meil piisavalt palju kuid avalik saladus on see, et meie e-tiiger on kui saabastega kass, kelle saapad on väikeseks jäänud. Nt Suurbritannia analüüse teostav veebileht cable.co.uk paigutas Eesti interneti kiiruse poolest maailmas 15ndaks.

Antud veebleht tegi aasta jooksul (kuni 29.05.18) rohkem  kui 160 miljonit lairiba interneti kiiruse testi 200 riigis üle maailma. Arvestades  asjaolu, et meie internett on kiirem kui nt Apple kodumaal USAs (allalaadimise kiirus 25.86 Mbits), siis võiksime justkui rahul olla kuid kiiremat internetti kui Eestis (allalaadimise kiirus 27,91Mbits) saavad kasutada nt meie lõunanaabrid lätlased (28,63 Mbits), rumeenlased (38,6Mbits) ja ungarlased (34,01Mbits).

Samuti Lääne-Euroopa, mille interneti kiirust on sealsed eestlased aastaid tagasi pidevalt kritiseerinud, on meist eest. Nt Belgias on vastav näitaja juba 38,6 Mbits, Hollandis 35,95 Mbits ja Luksemburgis 35,14 Mbits.

Esikohta hoiab maailmas aga linnriik Singapur (60,39 Mbits), teisel kohal on Rootsi (46 Mbits) ja kolmandal Taani (43,99 Mbits). Kelle huvi lähemalt uurida, siis vastav info on kättesaadav eelnevalt mainitud veebilehel. Ühesõnaga oleme enda naba jäänud imetlema kui samal ajal on isegi Rumeenia ja Läti meist interneti kiirusest ette läinud.

Mõistagi pole kiire internett asi iseeneses kui seda ei kasutata ning ei osata lisandväärtust luua. Hoolimata sellest, et meil on aeglasem internett kui Belgias, on meil siiski rohkem erinevaid e-teenuseid ja võimalusi kuid me ei tohiks oma e-taristut unarusse jätta. Oleme suures sõltuvuses erinevatest e-teenustest ning väiksemgi tõrge võib tekitada suure kahju. Probleemid ja tõrked ID-kaardi või mobiili IDga ning kaardimaksetega on muutunud juba üsna sagedasteks.

Maapiirkonnas on kohati väga raske asju interneti teel ajada ning see on saanud väga suureks takistuseks regionaalarengus. Eesti on liiga väike, et lubada endale ääremaid ka digitaalses mõttes. 

Seetõttu on äärmiselt oluline ettevõtlus-ja tehnoloogiaminister Urve Palo alustatu ka kiiresti lõpule viia, et kiire internett jõuaks lõpuks maapiirkondadesse. Praegu on kiire lairiba internett saanud maarahva seas juba kahjuks pilkealuseks ning loodetakse, et neil oleks vähemasti aeglasem kuid toimiv internett.

Ega põllumees ainult Facebooki ja Instagrami vaata, tänapäeval on ju põllumajandustootmine märksa enam automatiseeritud ning erinevad programmid vajavad ka toimivat internetiühendust.

Selleks, et e-tiigril või kassil saabas enam ei pigistaks, tuleks lisaks infoühiskonna toimiva taristu loomisele edasi minna ning hakata reformima kogu elukorraldust, et rajada säästev ja jätkusuutlik Eesti.

E-riiki ei saa ehitada automatiseerides iganenud struktuuri. Selle asemel tuleks kaardistada kõik äriprotsessid ja selle järgi luua täiesti uus avaliku sektori organisatsiooniline arhitektuur. Viimasele tuleks hakata ehitama meie e-riiki aga platvormina, kus riik tegeleb ainult platvormi ja liidese loomisega, erasektor aga vastavate nõudluspõhiste rakendustega.

Need reformid peavad olema ambitsioonikad ning eesmärgiks peaks olema kõikide heaolu tõstmine. Reformide elluviimisel, oleks vaja lisaks uue „IT ministri“ algatusvõimele mõistagi ka  meie hinnatud ja tunnustatud ekspertide abi.

Rääkides ekspertidest, siis siinkohal avaldan tunnustust prof. Marju Lauristinile, kes Euroopa Parlamendi liikmena on aidanud kaasa läbi mitme olulise EL direktiivi/määruse raportöörina Euroopa digitaalse ühiskonna ja ühtse turu loomisele.

Euroopa digiühiskonna loomine on eelduseks ka Eesti ettevõtjate ja riigi edule, kuna meie kallim maavara on targad inimesed ning teadmiste eksport võib olla palju tulusam kui pelgalt nafta või gaasi müümine.

Eesti ei tohiks kaotada inistatiivi digirevolutsiooni eestvedajana nagu on meid Euroopa poliitikute poolt korduvalt  nimetatud. Tehkem siis kõik selleks, et Euroopa Liidu digitaalne ühtne turg ja digiühiskond saaks toimima ning Eestist saaks Euroopa Silicon Valley!

Toimetaja: Aivar Pau

Loe ka neid

Tagasi üles