R, 9.12.2022

Siin see on: Eesti esimene isejuhtiv auto

Aivar Pau
, ajakirjanik
Siin see on: Eesti esimene isejuhtiv auto
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Iseauto saabub Tallinna Tehnikaülikooli.
Iseauto saabub Tallinna Tehnikaülikooli. Foto: TTÜ
  • Isejuhtiva auto loomine läks maksma 400 000 eurot
  • Autot näeb Arvamusfestivalil Eesti Meedia alal

Täna on see päev, kui pärast aastast ettevalmistustööd sai ilmavalguse kätte toomise küpseks Eesti päris oma kõrgtehnoloogiline imemasin – isejuhtiv väikebuss nimega Iseauto.

Veel eile pandi masinale külge viimaseid elemente, et see täna Paides Arvamusfestivalil Eesti Meedia alal rahva ette tuua.

«Plaan autot ehitama hakata sündis üle aasta tagasi. Ühelt poolt oli meil endal see mõte mõnda aega peas keerelnud, teisalt tuli Silberauto omanik Väino Kaldoja oma ideedega meie juurde. Peagi jõudsime lepinguni ja töö läks käima,» kirjeldas auto saamislugu Iseauto projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) isejuhtivate sõidukite uurimisgrupi juht, Inseneriteaduskonna vanemteadur Raivo Sell.

Laias laastus jagunesid rollid nii, et Silberauto võttis enda peale kere modelleerimise ja ehituse ja TTÜ osaks jäi tarkvara ja elektroonika arendus ning andurite valik ja liidestamine – peale selle kogu juhtimiskontseptsiooni ülesehitus.

Tehnikaülikoolis pandi projekti tarvis paika koordinaatorite grupp, tarkvaralahenduse meeskond, kontrollerite ja elektroonika arendusgrupp. Neid juhtisid teadlased, kuid sisulise töö tegemist sai nautida mitukümmend tudengit. Tehnilist nõu saadi teiste hulgas Starshipilt, Taxify’ilt, Teslarent ja Hi-Mobility’lt.

Aluseks on võetud ka Jaapani ülikooli avatud lähtekoodiga tarkvaraarendus Autoware, mida endale sobilikuks kohendati ja konkreetse sõidukiga integreeriti.

Autot esitletakse täna Paides ning sõitmas saab rahvas seda näha 20. septembril TTÜ sajanda sünnipäeva peol.

Mis puudutab keret, siis otseselt pole üle võetud ühegi autotootja valmislahendusi, kuid Mitsubishi I-MiEVi alusveermik on tõesti see, millest masina alusvanker on tuletatud.

«Kõik keredetailid on omalooming – Silberauto disainer tegi kerepaneelide kujunduse nullist,» rääkis Raivo Sell.

Põhiküsimus muidugi on, kuidas auto isesõitmisega hakkama on saanud. Esimene trajektoor on autole paika pandud ja see viib TTÜ peamajast IT-kolledžisse.

«Katsesõidud on tehtud, aga me ei saa veel öelda, et ta päris valmis oleks. Nägime, et ta on võimeline etteantud raja läbi sõitma, kuid palju pisiasju on veel lahendada,» rääkis Sell. Katseautosid on tema sõnul mitu: üks tavaline ja üks suurem.

Ümbrust jälgib auto praegu nelja kaameraga, aga mõni tuleb veel juurde. On lainurkkaamerad, on kaugelevaatamise kaamerad, on sellised kaamerad, mis suudavad sügavuse tuvastada. Asukoha täpsustamiseks on autol peal muidugi GPS, kuid põhiline lokaliseerimine käib lidari abil.

Projekt on seni maksma läinud ligi 400 000 eurot, sellest päris suur tehnokomponentide hankimisse. «Andurid on tõesti päris kallid, äsja ostsime näiteks lõpliku GPS-mooduli, mille hind oli 13 000 eurot – ei ole odavad need asjad,» märkis Sell.

Iseauto saab lahutamatuks osaks tehnikaülikooli rajatavast targast linnakust, kus muu hulgas hakatakse Teliaga koostöös 5G abil katsetama autode omavahelist suhtlust ja pilvepõhist ühistranspordikorraldust.

«Tahame panna näiteks Iseauto ja Starshipi pakiveoroboti infot vahetama,» rääkis Sell. «Plaanis on luua ülikoolilinnakusse katsekeskkond, kus teadlased, tudengid ja ettevõtted saavad tehnoloogiat proovida.»

Ülikoolilinnakusse rajatakse nutika linna katselahendus koos autonoomse laadimisjaama, tõkkepuude, valgustuse ja avatud teenusteplatvormiga, mis on osa algatusest TalTechDigital.

Silberauto juhatuse esimehe Väino Kaldoja sõnul on projekti üks eesmärke näidata noortele eeskuju ning äratada neis huvi nüüdisaegsete lahenduste ja õppimise vastu.

«Iseauto on suurepärane võimalus näidata noortele, et kui visioon ja tahe on olemas, siis on ka realiseerimine võimalik. Eriti kui on võtta kõrgtasemeline õpe ja praktika,» selgitas Kaldoja. «Tunnustan kõrgelt kõiki projektis seni osalenuid, sest niivõrd lühikese ajaga sellist tulemust saavutada on meistritöö!»

Autot esitletakse täna Paides ning sõitmas saab rahvas seda näha 20. septembril TTÜ sajanda sünnipäeva peol.

Iseauto

Tehnilised andmed

  • Paki- või inimeste vedu 4 + 2 kohta
  • Tüüpiline liikumiskiirus 10–20 km/h
  • Pöörderaadius 9 m
  • Peamootori võimsus 47 kW
  • Akupakk 16 kWh
Gabariidid
  • Kõrgus 2,4 m
  • Pikkus 3,5 m
  • Laius 1,5 m
Sensoorika
  • LiDAR Velodyne VLP-16 x 2
  • RTK-GNSS + IMU
  • Ultraheliandurid ees ja taga x 8
  • Lühimaaradar ees
  • Lainurkkaamerad külgedel
  • ToF kaamera taga
Tarkvara
  • Robot Operating System (ROS)
  • Autoware
  • Yolo
Märksõnad
Tagasi üles