Aasta möödas: kuidas on läinud Palo sotsiaalüürikorterite rajamine?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Üürnike nõudmised üürikorterile on suurenenud.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Aasta tagasi asus sihtasutus Kredex väljastama esimestele omavalitsustele riiklikku toetust üürikorterite rajamiseks, et paigutada neisse tavapärasest soodsamatel tingimustel elama liikuva töökohaga ja kehval elujärjel olevaid inimesi – uurisime, kuidas projekti elluviimine läinud on.

Projekti eestvedaja, endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo on igal juhul öelnud, et kohalike omavalitsuste huvi meetme vastu on olnud suur. «Taotluste hulk näitab selgelt, et üürielamute järele on suur vajadus,»  lausus Palo ja lisas, et uute üüripindade loomisega saab suurendada tööjõu mobiilsust üle Eesti ning võimaldada ka madalapalgalistel spetsialistidel endale kaasaegne eluase rentida.

2017. aasta taotlusvooru raames said toetust viis kohalikku omavalitsust kogumahus 2,8 miljonit eurot ning toetusmäär moodustas 50 protsenti ehitusmaksumusest. Eelmise aasta lõpul said toetust Saue vallavalitsus, Muhu vallavalitsus, Türi vallavalitsus, Valga linnavalitsus, Lääne-NigulavVallavalitsus.

Neilt soovisimegi teada saada, kuidas on aasta möödunud ja kas esimesed elanikud äkki juba korterites seeski. Selgub, et nii kiiresti asjad päris ei liigu ning esimesed korterid on valmimas järgmisel aastal.

Muhu: korterid valmis oktoobris 2019

Muhu vallavanem Raido Liitmäe märkis, et tema juhitav vald sai toetuse Kredexi käesoleva aasta 28. veebruari otsusega.

«Meie puhul on tegu endise korterelamu, kus ühes osas tegutses ka Muhu vana hooldekodu, ümberehitamisega üürieluruumideks. Viisime 28.aprill – 28.mai läbi riigihanke ehituslepingu sõlmimiseks ning ehituse töövõtuleping eduka pakkujaga AS Kuressaare Ehitus (Tõnu Toompuu ja Neeme Truumehe ettevõte - toim) sõlmiti 26. juunil,» ütles Liitmäe.

Selle lepingu maksumuseks on 824 000 eurot ning vastavalt lepingule on ehituse valmimise lõpptähtaeg 2019. aasta oktoober.

«Hetkel on tööd graafikus ning kõige olulisem on kütteperioodiks tagada uue küttesüsteemi paigaldus,» märkis Liitmäe. Esimesi üürilised asuvad uutesse eluruumidesse seega eeldatavasti 2019 novembris.

Valga: renoveeritakse arhitektuurimälestist

Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Põim Kama tõdes, et Valgas üürielamu ehitus veel alanud pole.

«Kuna üürimajaks renoveeritava hoone näol on tegemist olulise arhitektuurimälestisega, siis on ehitusprojekti juures nõutud muinsuskaitse eritingimused,» ütles ta.

Praegu käibki eritingimuste jaoks hoone sise- ja välisviimistluse uuringute tegemine, mis peaksid kama sõnul lõppema augustikuu jooksul.

Lääne-Nigula tegi PPP-projekti

Lääne-Nigula vallas korraldab üürimaja ehitust ärimees Koit Uusi osalusega OÜ Maali Üürimaja ja seega otsustati liikuda edasi nn PPP-projektiga.

«Täna menetleme üürimaja detailplaneerigut ning maja valmimine on kavandatud aastaks 2019,» ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Töö tegemiseks aega 30 kuud

Üürielamute ehitamiseks ja renoveerimiseks on sel aastal küsinud lisaks toetust 12 omavavalitsust kogusummas 14,8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse üle Eesti 454 uut üürikorterit.

Eelmisel nädalal lõppenud voorust eraldati toetus veel järgmistele omavalitsustele: Põhja-Sakala vald, Tallinna linn, Narva-Jõesuu linn, Kuressaare linn, Tartu linn (2 maja), Saue vald, Rae vald, Otepää vald, Tori vald (3 maja), Haapsalu linn, Kanepi vald, Saku vald.

Taotleja peab teostama toetatavad tegevused 30 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise toetust saab kasutada uute hoonete rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks eesmärgiga võtta need kasutusele üürielamutena. Toetus on mõeldud eelkōige tööjōu mobiilsuse suurendamiseks üle Eesti, kuid täidab samas ka eesmärki võimaldada madalapalgalistel spetsialistidel endale tänapäevast eluaset rentida.

Kokku panustab riik üürielamute arendamisse kolme aasta jooksul enam kui 60 miljonit eurot.

Tagasi üles