Riigiettevõte tahab internetitasudest kolmandiku endale

Elektrilevi Foto: Elektrilevi

Riigiettevõte Elektrilevi on põhitegevuse kõrvalt sisenemas aktiivselt internetivõrgu ärisse ning pilootprojektide käigus on selgunud ka tasu, mida ta telekomiettevõtetelt oma valguskaabli kasutamise eest tahab.

«Tasu võrgu haldamise eest on meil sarnase loogikaga mujal Euroopas kasutuseloleva praktikaga – kliendi poolt operaatorile makstavast igakuisest teenustasust moodustab ligikaudu kolmandiku võrgutasu,» ütles Postimehele Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

Põhimõte «kolmandik Elektrilevile» selgus sel nädalal, mil ettevõte sai 130 kliendi jaoks valmis esimese valguskaablivõrgu Tallinnas Veskimäel. Õhuliinidele riputati neutraalne võrk, mille kaudu saavad internetiteenuseid klientidele pakkuda kõik operaatorid – Veskimetsas näiteks Elisa, STV, Telia ja Telset.

Oma osa ei soovi Elektrilevi saada aga lõppklientidelt, vaid just sideteenuse pakkujatelt. Täpset hinda Elektrilevi täna veel ütlema ei soostu.

«Meie projekti raames on hind fikseeritud ja hinda lähtuvalt operaatoritega sõlmitud konfidentsiaalsusleppest avalikustada ei ole võimalik,» tõdes Oliver Ruus ja märkis, et fikseeritud hind tähendab siin kontekstis, et fikseeritud ja ühetaoline on valguskaabli kiu rendihind.

Elektrilevi võrk on ehitatud PON-andmeside juurdepääsutehnoloogiale ehk võimaldab sisuliselt piiramatuid kiiruseid. Kiirused sõltuvad ainult operaatoritest ja Elektrilevi võrk sellele piiranguid ei sea. Samuti ei paigalda ettevõte võrgule repiitereid, vaid see on täiesti passiivne võrk – valguse tugevuse valguskaablis määrab olemasolevate operaatorite tehnoloogia.

Telia loobus, Elisa tervitab

Mis puutub Veskimetsa pilootprojekti, siis sisenes Elektrilevi piirkonda, kus tegelikult on erasektoril kaablid maas. Seetõttu ei pidanud näiteks Telia vajalikuks Elektrilevi võrku kasutama.

«Telia ei näe Veskimetsas põhjust Elektrilevi võrgu kasutamiseks, sest meil on seal piirkonnas oma võrk olemas ning just praegu tegeleme selle arendamise ja kiiruste suurendamisega,» selgitas Telia erakliendiüksuse direktor Holger Haljand.

Telia eesmärk on tema sõnul pakkuda kõrget kvaliteeti konkurentsivõimelise hinnaga, kuid kasutades kellegi teise alusühendusi, ei ole see alati võimalik.

«Kuna soovime hoida kliendi jaoks kulud mõistlikul tasemel ja teenuse hinda mitte tõsta, kasutame teiste ettevõtete võrke vaid juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud. Näeme koostöövõimalusi nendes piirkondades, kus Telial võrku pole ning teiste ettevõtete võrgu kasutamine on odavam, kui enda võrgu väljaehitamine,» rääkis Haljand.

Ta viitas tõenäoliselt majandusministeeriumi algatatud projektile kiire interneti viimiseks maapiirkondadesse, mille tulemusel antakse 20 miljonit eurot riigiabi ettevõttele, kes on valmis valguskaabli viima piirkondadesse, kuhu seni kaabel jõudnud pole. Riigiettevõte Elektrilevi on peamine konkurent sellele riigiabile.

Mis puutub Telia suurimasse konkurenti Elisasse, kes on omandanud endise Starmani internetivõrgu, siis tema Elektrilevi võrguga Veskimetsas liitus ning küsitavale kaabli rendihinnale vaatamata klientidelt lisatasu ei küsi.

« Veskimetsa piirkonnas saab liituda Elisa Elamuse teenusega ja teenuste hinnad on samad, mis ka mujal Eestis. Erihinnakirja ei rakendu. Samuti ei küsi Elisa Veskimetsas klientide käest eraldi liitumistasu ega ka võrgutasu. Need kulud katab Elisa kliendi eest ise,» kinnitas Elisa tootejuht Evelin Tulp.

Iga võrgu ehitamisega kaasnevad tema sõnul nii ühekordsed kulud kui ka püsikulud, sõltumata sellest, kes selle võrgu valmis ehitab või seda hooldama jääb.

«Optikavõrgu projektid on tihti väga investeeringutemahukad, eriti haljaasustuse piirkondades – seega tuleb iga piirkonna puhul ettevõttel alati hinnata, kas tasub sinna teenust pakkuma minna või mitte. Praegu oleme leidnud Elektrileviga toimiva koostöömudeli, mis tundub mõlemale mõistlik,» rääkis Tulp.

Augustis on viimane võimalus soovi avaldada Elektrilevi avatud internetivõrguga liitumiseks kõikjal üle Eesti. Elektrilevi plaanib ulatuslikuma avatud sidevõrgu väljaehitamisega alustada 2019. aastal, selleks kogutakse sooviavaldusi Elektrilevi veebilehe kaudu 31. augustini.

Seni on Elektrilevi saanud üle Eesti enam kui 32 000 sooviavaldust kiire interneti võrguga liitumiseks.