/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/04/20/6571085t1h7a89.jpg)
Politsei pöördus täna hommikul raadio kaudu seadusandjate poole palvega peatada liiga sage sisserännet reguleerivate seaduste muutmine, kuna IT-arendused ei jõua nendega sammu pidada ja selle tagajärjel on kasvanud hoopis paberitöö.
Politsei palub riigikogult rahu (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Välismaalaste seaduse rändeteemalisi muudatusi tuleks täna pidurdada. Ehk siis mõelda see temaatika korralikult läbi, analüüsides ka seda, kas olemasolevad on mõjutanud meie sisserännet, meie tööjõuturgu, kuni meie avaliku korrani välja,» ütles politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna juhataja Krista Aas ERRi raadiouudistele.
Viimati muutus välismaalaste seadus paar nädalat tagasi ja tänavu oli see juba neljas kord. Möödunud aastal muudeti seadust viis korda. Politsei loodab nüüd, et hetkel jõustamisel olevad muudatused ei jõustuks enne 2021. aastat.
Kolm viimast välismaalaste seaduse muudatust on Krista Aasa sõnul tänaseks täielikult rakendamata infosüsteemides: «Arendused võtavad üksjagu aega ja kui neid muudatusi tuleb järjest uusi peale, siis arenduste võlg ajas järjest kasvab.»
Pidevad seadusemuudatused on Aasa sõnul sundinud edasi lükkama ka niisuguseid arendusi, mida ükski seadus otseselt ei nõua, aga mis võiks teenindust inimeste jaoks paremaks muuta.
Politseile tähendab see, et jõustunud seadust tuleb hakata rakendama ilma toetava infosüsteemita. Ehk seletuskirjad räägivad, kuidas muudatused aitavad politseil inimressurssi säästa, aga tegelikult tuleb nüri käsitööd hoopis juurde. Inimesed ja ettevõtted tunnevad seda pikemates järjekordades.
«Üks muudatus näiteks puudutab seda, kus taotleja, kes taotleb elamisluba selleks, et töötada au pair’ina Eestis, tal on õigus saada sellel alusel elamisluba, aga meie infosüsteem ei võimalda panna elamisloale õiget märget. Mida me siis teeme – siis me trükime talle eraldi paberi peal tõendi ikkagi, et see elamisluba on antud just nimelt sellel alusel,» rääkis Aas.