Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/08/12447614t1ha7b8.jpg)
/nginx/o/2018/08/29/11323530t1haf59.jpg)
Mulle meeldivad kurvid, sest nendes avaldub ratta tõeline iseloom ja suutlikkus. Põhja-Eestis on üks salajane rada, kuhu ma aeg-ajalt oma kaherattalise kohtingule viin – sel käänu-väänulisel teelõigul ootab mind lausa 69 kurvikest. Seekord siis mina ja mu kaaslane Ducati Scrambler 1100.
Scrambler pole mitte ainult Ducati mudelinimi, vaid tegelikult ka mootorrataste stiil, mis pärineb eelmise sajandi keskpaigast, kui maastikusuutlike mootorrataste puududes neid ise garaažis tavatsiklitest ümber ehitama hakati. Kuuekümnendatel oli samanimeline mootorratas Ducati mudelivalikus ja kolm aastat tagasi toodi selle uusversioon jälle müügile. Kodukootud maastikutsiklist on tänapäeval asi kaugel, Ducati Scrambler on mõeldud pigem kõvakattega teedele.
Scrambler kui eneseväljendus