Tsikli sõiduproov: 69 vallatut kurvi Scrambleri sadulas

Silmapaistva välimusega väle ja vilgas mootorratas: tõeline suurte poiste mänguasi. Foto: Raul Mee

Mulle meeldivad kurvid, sest nendes avaldub ratta tõeline iseloom ja suutlikkus. Põhja-Eestis on üks salajane rada, kuhu ma aeg-ajalt oma kaherattalise kohtingule viin – sel käänu-väänulisel teelõigul ootab mind lausa 69 kurvikest. Seekord siis mina ja mu kaaslane Ducati Scrambler 1100.

Scrambler pole mitte ainult Ducati mudelinimi, vaid tegelikult ka mootorrataste stiil, mis pärineb eelmise sajandi keskpaigast, kui maastikusuutlike mootorrataste puududes neid ise garaažis tavatsiklitest ümber ehitama hakati. Kuuekümnendatel oli samanimeline mootorratas Ducati mudelivalikus ja kolm aastat tagasi toodi selle uusversioon jälle müügile. Kodukootud maastikutsiklist on tänapäeval asi kaugel, Ducati Scrambler on mõeldud pigem kõvakattega teedele.

Scrambler kui eneseväljendus

Kui kõik teised Ducati mootorrattad keskenduvad eelkõige tugevale sooritusele, siis Scrambler on esmajoones hedonistlik mänguasi – põhirõhk on välisel ilul ja elustiilil.