/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6367737t1hf35a.png)
Telekomiettevõte esindaja asus pärast aastast pausi taas teenindussaali külastavate klientide nägusid skannima, et sel teel nende isikut tuvastada.
Elisa hakkas taas klientide nägusid skannima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta algul tehti seda Rocca al Mare esinduses, tänasest hakati sel viisil kliente tuvastama Kristiine keskuse teenindussaalis. Uute biomeetrita testide mõte on sel viisil väljastada inimestele mobiil-ID SIM-kaarte ilma, et nad peaksid esitama oma ID-kaardi või passi.
Kõik kliendid, kes järgmiste kuude jooksul Kristiine Elisa esinduses Mobiil-ID-d vormistama lähevad, läbivad seetõttu uudse isikutuvastamise.
Kliendil tuleb korraks vaadata tavalisse veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on riigi arvates seotud isiku poolt antud isikukoodiga.
Praktikas toimub sellel samal hetkel näobiomeetria võrdlus tehisintellekti abil kahe pildi vahel. Võrreldakse vahetult esinduses inimese näost tehtud pilti riigi isikut tõendavate dokumentide andmebaasis olevaga.
Sarnaselt inimestega otsib näovõrdlust teostav tehisintellekt mustreid, mida ära tunda ja mille põhjal otsuseid langetada. Näovõrdluse puhul on nendeks mustriteks näopunktide omavahelised kaugused.
«Näiteks hindab näovõrdlus teiste hulgas silmadevahelist kaugust, silmade kaugust ninast ja palju muud, kuid nende suhete paika panemine ei ole triviaalne,» kirjeldas Elisale uudset identifitseerimisteenust osutava MindTitani juht Kristjan Jansons.
Tehisintellekti võlu seisneb tema sõnul selles, et hulga programmeerijate asemel otsustab ja õpib tehisintellekt ise, mis on olulised punktidevahelised suhted ja mis on optimaalseim lahendus.
Praegu kogutakse piloteerimise käigus andmeid teenuse kasutamisest ja kui piisav andmehulk on koos, hinnatakse koos siseministeeriumiga tulemusi ning vajadusel kohandatakse kas protsessi või tehnoloogilist lahendust. Kui tehniliselt on süsteem toimiv, protsess klientide jaoks vastuvõetav ja lahenduse täpsus vastab riigi poolt ette antud kriteeriumitele, plaanitakse näovõrdlus kasutusse võtta 2019. aasta esimeses pooles ka teistes esindustes.
Eestis kannatavad ettevõtted ja eraisikud varastatud dokumentidega tehtud toimingute tõttu aastas kahjumit ligikaudu 100 000 euro eest.