Esimest korda Eestis: riik tunnustab robotit inimeste üle otsustamisel

Näotuvastus Elisa esinduses

FOTO: Elisa

Siseministeerium on valmis saanud määruse eelnõu, mis annab esimest korda Eestis tehisintelligentsele robotile seadusliku õiguse langetada otsuseid inimeste üle.

Täpsemalt lubab määrus võtta kasutusele robotid, mis peavad riigile kinnitama, kas inimesed on need, kes nad end väidavad olevat. Need robotid skannivad endale mobiil-ID’d saada soovivate inimeste nägusid ja otsivad saadud kujutisele vasteid politsei- ja piirivalveameti isikustatud pildipangast – riiklikust fotoalbumist, kus on kõigi meie residentide värskemaid dokumendifotod.

«Näiteks hindab näovõrdlus teiste hulgas silmadevahelist kaugust, silmade kaugust ninast ja palju muud,» kirjeldas ühte sellist identifitseerimisteenust arendava MindTitani juht Kristjan Jansons.

Tehisintellekti võlu seisneb tema sõnul selles, et hulga programmeerijate asemel otsustab ja õpib tehisintellekt ise, mis on olulised punktidevahelised suhted ja mis on optimaalseim lahendus.

Siseministeeriumi määruse eelnõu on saanud juba ka näiteks majandusministeeriumi kolleegide heakskiidu, kuid selle jõustumise aeg ei ole veel otsustanud.

«Tegemist on innovaatilise lahendusega, mis ei ole teadaolevalt kasutusel, mistõttu on seda esialgu mõistlik testida pilootprojektina,» ütles Postimehele ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Mariann Kirsipuu.

Ta viitas sellele, et esimese sarnase piloodi pani sel nädalal oma Tallinnas Kristiine keskuse esinduses püsti mobiilioperaator Elisa ning selle käigus juba reaalne isikutuvastus roboti abil käib.

«Kui tulemused on positiivsed, on võimalik edasisi tegevusi planeerida: näiteks anda ka teistele operaatoritele mõistlik üleminekuaeg selline tehniline lahendus sisse seada ja planeerida muudatuse jõustamine määrusega,» märkis Kirsipuu.

Roboti kasutuselevõtust mobiil-ID taotlemisel võidavad tegelikult nii kodanikud kui riik.

Praegu peab inimene mobiil‑ID võimekusega SiM-kaardi saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöörduma esmalt oma mobiilioperaatori poole. Seejärel peab ta end tuvastama ID-kaardiga või elamisloakaardiga internetis PPA Mobiil-ID taotluskeskkonnas ning digiallkirjastma seal mobiil‑ID taotluse. Alles seejärel väljastatakse talle mobiil‑ID ehk aktiveeritakse sertifikaadid.

Katsetatava lahenduse abil saaks tulevikus mobiil‑ID-d taotleda ning aktiveerida mobiiloperaatori juures ühe käiguga – roboti abil sooritatakse isikusamasuse tuvastamine ning puudub igasugune vajadus hiljem veel PPA internetikeskkonda siseneda ja end seal tuvastada.

Üksnes juhul, kui mobiilioperaatori juures ebaõnnestub isikusamasuse kontrollimine, kasutatakse võimalust muuta mobiil-ID kehtivaks PPA vastavas taotluskeskkonnas või PPA teenindusbüroos.

Riigi jaoks on kogu uuenduse peamine mõte aga selles, et mobiil-ID vormistamisel oleks võimalik kasutada ID-kaardist sõltumatut liitumist.

«2017. aasta ID-kaardi kriisi üks oluline õppetund on see, et e-riigi toimimise tagamiseks on vaja leida ID-kaardi elektroonilisest osast sõltumatu alternatiiv. Nii tagame e-riigi toimimise ka võimalike riskide korral,» ütles Mariann Kirsipuu.

Just pärast viidatud kriisi kutsus siseministeeriumi kokku röögrupi, e leida Mobiil-ID vormistamiseks ID-kaardist sõltumatu liitumisvoog. Elisa oli esimene, kes näobiomeetria  lahendust piloteerima hakkas.

Kõik kliendid, kes järgmiste kuude jooksul Kristiine Elisa esinduses Mobiil-ID-d vormistama lähevad, peavad uue isikutuvastamise protsessiga arvestama.

«Kliendil tuleb korraks vaadata tavalisse veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on riigi arvates seotud isiku poolt antud isikukoodiga,» rääkis Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu.

Tagasi üles