Kas te kujutate ette pilti, et keegi kahupäine jaapanlane teeb esmalt Mílose Venuse kõrval suitsu, veab siis kindad katte ja hakkab skulptuuri rindu suuremaks potsima? Ennekuulmatu, aga automaailmas näib see nii toimivat, sest Akira Nakai loomingul pole kummardajatest puudust. Ainult et hunnitu skulptuuri asemel täiendatakse veel hunnitumaid õhkjahutusega Porsche üheksa-üks-ühtesid.

Automaailmas kasutatav vanasõna ütleb, et tuuningu võib lugeda õnnestunuks juhul, kui «patsiendil» on tehase jõud kodus. Peale mehaanika kehtib see ka autode kujunduse kohta, sest õppinud disainerite – et mitte öelda tervete töörühmade – loomingu täiendamisel on kerge libastuda ning sõiduk koomiliseks või suisa inetuks muuta. Porschedest rääkides meenuvad hoiatava näitena esmalt Gemballa, Hamann ja Mansory, millele vastanduvad heas mõttes Singer, Ruf ning Tartumaal tegutsev Urbans Garage, mille ehitatud helesinine 911 Carrera RSRi replica ei taha kuidagi meelest minna. Porsche-inimestest on aga tooniandjad Magnus Walker (tegutseb Los Angeleses) ja Akira Nakai, kellest viimase kätetöö kipub nii radikaalsuse kui ka visuaalse poole pealt varjutama ülejäänute saavutusi. Nakai-sani looming kuulub kahtlemata tuuning-tööstuse paremasse poolde, sest KÕIK tema tehtavate täienduste juured on võidusõidust pärit.

Kas võidusõitja, insener või kunstnik?

Mõned kutsuvad teda ka lihunikuks, sest mees ehitab ümber kõige ihaldatumaid Porschesid, lõikudes klassikute kerepaneele, mille väärtus on viimase 15 aasta jooksul vaata et neljakordistunud.

Kommentaarid
Copy