/nginx/o/2018/05/09/7834619t1ha7c3.jpg)
Eesti e-residentsuse meeskond kaalub jätkuvalt kogukonnasisese krüptokäibevahendi estcoini kasutuselevõttu.
Estcoin on ikka laual (1)
13. september 2018, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel on käimas intensiivne töö e-residentsuse kui toote edasise arengukavaga ja e-residentsuse fookuse täpsustamisega. Töös osalevate riigi- ja erasektori partneritest koosnevate töögruppide töö tulemusena valmib e-residentsuse 2.0 teekaart, mille avalikustame detsembris ja mille alusel e-residentsus liigub edasiarendatud 2.0 versioonini.
«E-residentsuse 2.0 teekaardi ettevalmistamisel käsitleme ka võimalikke tehnoloogilisi arendusi nagu estcoin,» ütles Postimehele e-residentsuse meeskonna esindaja Katre Kasmel.
Juulis käivitati suletud testkonnas e-residentsuse kogukonna platvorm, mida kutsuti proovima 1000 aktiivsemat e-residenti.
«Selle lühikese aja jooksul oleme näinud juba positiivseid juhtumeid, kus e-residentidest ettevõtjad on kogukonna platvormi abiga üksteist leidnud ja koostööd alustanud. Hetkel analüüsime e-residentide tagasisidet ja kasutusmugavuse testide tulemusi. Otsuse, millal platvorm kõigile avada, teeme pärast analüüside tulemusi,» rääkis Kasmel.
Just see platvorm võib saada keskkonnaks, kus käibevahendina võib tulla kasutusele ka estcoin.
«Me ehitame e-residentsuse kogukonna platvormi eesmärgiga, et see tooks kasu nii e-residentidele kui Eesti ettevõtjatele. On plaanis, et eestlased saaksid e-residentsuse kogukonna platvormi abil ühendust võtta e-residentidega kõikjal maailmas, pakkuda neile oma teenuseid, jagada oma ettevõtte kohta infot, et leida partnereid ja kliente, saada teadmisi kuidas muuta oma ettevõte rahvusvahelisemaks, teha kaugtööd jms,» lisas Kasmel.
Estcoini idee sündiski möödunud suvel just e-residentsuse programmi meeskonnas. Programmi avalike suhete juhi Arnaud Castaignet' sõnul asuti siis kokku panema e-residentide uut kogukonnaplatvormi ja ning selle tarvis välja mõtlema lahendusi ja teenuseid.
«Muu hulgas täheldasime, et ideid platvormi tarvis välja käinud e-residentide endi taust oli paljuski seotud plokiahela tehnoloogiaga ning välja palju vahetati mõtteid selle üle, kuidas õnnestuks kogukonnasiseselt selle abil väärtusi vahetada,» on Castaignet varem Postimehele selgitanud.
Kuid milline on see peamine olemasolev probleem, mida estcoin lahendata aitab? Castaignet vastusest ilmneb, et võti peitub e-residentide päritoluriikide väga erinevates äritingimustes.
«Meil on ligi 40 000 e-residenti 114 riigist. Paljudes neist riikides pole finantsiline tõrjutus probleemiks, kuid enamikus on näiteks ettevõtete asutamisel ja pidamisel küsitavate tehingutasude kõrge hind suureks probleemiks,» märkis ta. «Estcoini peamine idee on muuta tehingud e-residentide ettevõtete vahel tasuta nähtuseks.»
Eesti Panga asepresident Madis Müller on aga arvanud, et «riikliku initsiatiivi korras oleks aga väga ohtlik pakkuda mitteresidentidele alternatiivseid finantsteenuseid, mis aitaks neil kõrvale hoida rahvusvaheliselt kokku lepitud ja pankadele kehtivatest rahapesu tõkestamise nõuetest.».