Kuhu on kadunud 20 000 e-residenti?

E-residentsus. Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Eestile üle maailma ohtralt tähelepanu tõmbava e-residentsuse programmi statistiline pool on mõnevõrra segamini ning turunduslikult näidatav ja reaalne e-residentide arv erineb lausa kahekordselt.

E-residentsuse programmi veebilehe andmeil on Eesti riigilt positiivse vastuse e-residentsuse omandamiseks saanud hetkel koguni 44 783 välismaalast – nii öeldakse selle lehe esikastis pealkirjaga «E-residents». Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ameti andmeil on aga kehtiva kaardiga e-residente vaid 25 262.

Uurisime osapooltelt järele, kuhu on kadunud 20 000 e-residenti, mis nende kahe numbri vahele jääb.

PPA statistikast selgub, et kõige suurem hävitustöö külvaja oli möödunud aastal Eestit tabanud ID-kaardi kriis. Selle tagajärjel tühistas Eesti 9557 e-residendi digi-ID’d, ehk nad kaotasid võimaluse end kaardi abil Eesti e-teenustesse siseneda ja kadusid ka aktiivsete residentide statistikast.

Päris suur hulk – 6200 - on ka neid e-residente, kes on küll e-residendiks saamise taotlusele positiivse vastuse saanud, kuid pole oma kaardile seni järgi läinud.

Kõik ülejäänud «puuduolevad» e-residendid paistavad olevat need, kelle käes on kehtivusaja ületanud kaarti.

Siit tulebki kokku ligikaudu 20 000 inimest, kes võiksid olla aga tegelikult ei ole Eesti e-residendid. Aktiivsete kaartidega e-residentide aastane kasv on olnud aga ligi 2000 ehk näitaja on kasvanud ligi 10 protsendi võrra.

Kõige usinamad e-residentsuse kasutajad on soomlased, venelased ja ukrainlased.

Maksusaldo 1,7 miljonit ja tuhat loodud töökohta

Märgatavalt selgem on statistika selles osas, kui palju e-residendid Eesti riigile otsest maksukasu on toonud.

Maksu- ja tolliameti andmeil on nad pärast e-residendiks saamist asutanud siin 5625 uut äriühingut. Ettevõtteid, kus juhatuse liikmeks on 100-protsendiliselt e-residendid, on veelgi enam – 6474. Selle numbri sees on ka varem loodud äriühingud. Käibemaksukohustuslaseks on ennast registreerinud 2204 uut ettevõtet.

E-residentide loodud ettevõtted on tasunud tööjõumakse alates 2015. aastast kuni tänaseni 7,4 miljonit eurot. Kui panna aga kõik maksud kokku, siis on e-residentide ettevõtete tasutud maksudelt laekunud 2015. aastast kuni selle aasta augusti lõpuni 8,6 miljonit eurot otsest maksutulu - see sisaldab sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makset, palgalt kinnipeetud tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumisi.

Kõikide maksude saldo – ehk tasutud ja tagastatud maksude bilanss - on aga vaid 1,7 miljonit eurot. Põhjus selles, et käibemaksu saldo on neil ettevõtteil negatiivne. Samas ei pruugi riigi seisukohalt olla oluline, kas käibemaksu maksab riigile e-resident või tema tarnija. Käibemaksu negatiivse saldo osas tuleb silmas pidada, et oma ettevõttega alustavaid e-residente tuleb järjest juurde ja igal uuel alustaval ettevõttel ongi käibemaksu enammaksed tavapärased, kuna tehakse erinevaid ettevõtte alustamiseks vajalikke investeeringuid. Seega on e-residentide üha uute ettevõtete asutamisest tingituna nende käibemaksu kogusaldo negatiivsus põhjendatav. Samuti on osa ettevõtteid ekspordile suunatud ja ka sellistel äriühingutel on käibemaksu enammaksed tavapärased.

Samas on toimunud aastaga oluline positiivne pööre: eelmisel aastal oli maksusaldo veel -1,1 miljonit, sel aastal ollakse siis juba plusspoolel.

E-residentide poolt loodud ettevõtetes töötab kokku 1160 töötajat.