/nginx/o/2018/09/17/11424764t1h9286.jpg)
Saksamaal alustasid esmaspäeval sõite maailma esimesed vesinik-kütuseelemendil töötavad rongid, mis on diiselrongidest küll kallim, aga keskkonnasõbralikum lahendus.
Saksamaal alustasid sõite maailma esimesed vesinikrongid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks Prantsuse Alstomi poolt ehitatud erksinist Coradia iLint rongi alustasid sõite 100 kilomeetri pikkusel lõigul Cuxhaveni, Bremerhaveni, Bremervoerde ja Buxtehude vahel Põhja-Saksamaal.
Alstomi teatel tarnib ettevõte Alam-Saksi liidumaa aastaks 2021 veel 14 null-emissiooniga vesinikrongi. Altsomi teatel on ka teised Saksamaa liidumaad vesinikrongide hankimise osas huvi näidanud.
«Maailma esimene vesinikrong alustab teenistust ja on valmis seeriatootmiseks,» ütles Alstomi tegevjuht Henri Poupart-Lafarge rongide esitlusüritusel Bremervoerdes.
Kütuseelementides toodetud energia salvestatakse rongi pardal olevates liitium-ioon akudes.
Coradia iLint rong sõidab ühe paagitäie vesinikuga ligi 1000 kilomeetrit, mis on võrreldav diiselrongide sõiduulatusega.
Alstom panustab vesinikrongidega diiselrongidega võrreldes vaiksemale ja keskkonnasäästlikumale tehnoloogiale.
«Muidugi, vesinikrong on mõnevõrra kallim kui diiselrong, aga tema tööshoidmisega seonduvad kulud on madalamad,» ütles Alstomi vesinikrongide projektijuht Stefan Schrank AFP-le.
Lisaks Saksamaale kaaluvad vesinikrongide hankimist Alstomi teatel ka Ühendkuningriik, Holland, Taani, Norra, Itaalia ja Kanada.
Prantsusmaa valitsus on varem teatanud, et soovib näha vesinikronge oma raudteedel 2022 aastaks.