Eesti on sellise uuringu tegemiseks ainuvõimalik riik nii Euroopas kui kogu maailmas, kuna meil on üheaegselt ja kõigi riiklike valimiste puhul kasutusel samaaegselt nii e-, eel- kui valimispäeval hääletamine – ja nii juba 13 aastat.
Uuring teeb muu hulgas ka tähelepanekuid selle kohta, mida Eesti valimiste puhul optimeerida tasuks. Näiteks käib siiamaani käsitsi e-hääletajate andmete kandmine valimispäeva jaoskondade nimekirjadesse.
Vinkel: eelhääletamise periood lüheneb
Riigi valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli sõnul aitab see uuring kindlasti kaasa valimistega seotud tegevuste planeerimisel tulevikus.
«Muuhulgas on näiteks juba alates 2021. aastast kasutusel mõneti uuendatud hääletamisskeem, kus hääletamise periood lüheneb kümnelt päevalt seitsmele järjestikusele päevale ning lisaks väheneb ka inimeste käsitöö osakaal, sest kasutusele võetakse elektroonilised valijate nimekirjad,» ütles Vinkel Postimehele.
Hiljem on tema sõnul kindlasti huvitav ka võrrelda, kuidas see muudatus on kajastunud hääle suhtelises maksumuses võrreldes praeguse olukorraga.
Uuringu juhi Robert Krimmeri sõnul oli see alles esimene juhtumipõhine uuring. «Me teeme projekti käigus veel vähemalt kaks uuringut oma metodoloogia täiustamiseks,» ütles Krimmer Postimehele.
Lisaks Robert Krimmerile osalesid projektis Nurkse instituudi poolt veel David Duenas Cid ja Iuliia Krivonosova.
Krimmer on uurinud e-valitsemist ja elekroonilist osalusdemokraatiat, e-valimisi ja muutuseid avalikus sektoris ning muid digiühiskonna arenguid. Tema loengud TTÜs ja veel neljas ülikoolis puudutavad e-valitsemist, e-demokraatiat, e-osalemist, e-hääletamist ja lõppkasutaja infosüsteeme.
Lisaks on ta kuulunud erinevatesse Euroopa Nõukogu ja OSCE ekspertgruppidesse ja nõustanud valimistehnoloogiate teemal.
Krimmeri vedada on Nurkse instituudis ka Euroopa suurim innovatsiooniprojekt, andmete ühekordse küsimise põhimõtte teemaline «The Once Only Principle Project» (TOOP). Projekti raames teevad 21 Euroopa riiki koostööd, et vähendada paberikulu ja bürokraatiat avalikus halduses. Projekti suurem eesmärk on organiseeritud Euroopa e-valitsuse teostamine või tegelikult selle teostamise võimalikkuse uurimine ja demonstreerimine. TTÜ teadlaste roll on töötada välja andmete ühekordne küsimise arhitektuur ehk Euroopa ühine andmevahetuskiht, mis ühendub eri riikide andmevahetuskihtidega (Eestis X-tee).