Hinnalipik sai külge: kui palju maksab üks hääl Eesti valimistel

Hääletamine. Illustreeriv foto.

FOTO: Liis Treimann

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlased arvutasid esimest korda valimiste ajaloos välja, kui palju läheb riigile administratiivkuludena maksma iga hääl, mida Eesti valimistel kas e-hääletades, eelhääletades või valimipäeval antakse.

Oktoobri alguses avaldatavat teadustööd juhtinud instituudi e-valitsemise professor Robert Krimmer võttis aluseks möödunud aasta 5.–15. oktoobrini toimunud kohaliku omavalitsuse valimised, millel anti kokku 586 519 häält. Eelhääletuse ajal anti seejuures 120 888 häält, e-hääli oli 186 034 ning valimispäeval käis oma valimisotsust vormistamas 279 597 inimest.

Uuringu tulemustest selgub, et vaieldamatult kõige kulukamaks läheb riigile eelhääletamine valimisjaoskondades – ühele häälele kulub sel juhul koguni 20,41 eurot. Eelhääletamisel maakonnakeskustes maksis üks hääl samas 6,24 eurot ning valimispäeval antud hääl 4,37 eurot.

Vaieldamatult kõige vähem kulukamaks hääletamise viisik on aga e-hääletamine, mille puhul maksab iga hääl vaid 2,32 eurot.  Seega on hääletamine poole odavam järgmisest valimisviisist.

Kõigi erinevate häälte hinnad on toodud selles tabelis:

  • Eelhääletamine maakonnakeskuses väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldavas valmisjaoskonnas 10–7 päeva enne valimispäeva  – ühe hääle hind 5,07 eurot
  • Eelhääletamine maakonnakeskustes 6–4 p enne valimispäeva (sh ümbrikusse hääletamine) – 6,24 eurot
  • Hääletamine valimispäeval maakonnakeskustes – 4,61  eurot
  • Eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades 6–4 p enne valimispäeva – 20,41 eurot
  • Valimispäeval hääletamine – 4,37 eurot
  • Elektrooniline hääletamine – 2,32 eurot

«E-hääletamine on kõige odavam hääletuskanal, kuna kodanikud on selle omaks võtnud ja see on kasutuskulud alla viinud,» seisab uuringu kokkuvõttes. «Valimispäeval hääletamine on isegi vaatamata suurtele kulutustele odavuselt teine võimalus, kuna seda kasutatakse sageli.»

Eelhääletamisel on aga iga hääle hind kõige kulukam ning seda pika perioodi ja väiksema osalejate arvu tõttu.

Seejuures löödi kokku nii otsesed kui kaudsed kulud, mis ühe või teise valimisviisi korraldamisel tekivad, nagu näiteks valimispunkti ettevalmistamine, kasutajate identifitseerimine, häälte kogumine ja ülelugemine. Arvestati tööjõukulusid, trüki-, kirjatarvete ja transpordikulusid, seadmete amortisatsiooni ja palju muud – kuni selleni välja, et kulu on ka templijäljendi löömine igale valimissedelile.

Eesti on sellise uuringu tegemiseks ainuvõimalik riik nii Euroopas kui kogu maailmas, kuna meil on üheaegselt ja kõigi riiklike valimiste puhul kasutusel samaaegselt nii e-, eel- kui valimispäeval hääletamine – ja nii juba 13 aastat.

Uuring teeb muu hulgas ka tähelepanekuid selle kohta, mida Eesti valimiste puhul optimeerida tasuks. Näiteks käib siiamaani käsitsi e-hääletajate andmete kandmine valimispäeva jaoskondade nimekirjadesse.

Vinkel: eelhääletamise periood lüheneb

Riigi valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli sõnul aitab see uuring kindlasti kaasa valimistega seotud tegevuste planeerimisel tulevikus.

«Muuhulgas on näiteks juba alates 2021. aastast kasutusel mõneti uuendatud hääletamisskeem, kus hääletamise periood lüheneb kümnelt päevalt seitsmele järjestikusele päevale ning lisaks väheneb ka inimeste käsitöö osakaal, sest kasutusele võetakse elektroonilised valijate nimekirjad,» ütles Vinkel Postimehele.

Hiljem on tema sõnul kindlasti huvitav ka võrrelda, kuidas see muudatus on kajastunud hääle suhtelises maksumuses võrreldes praeguse olukorraga.

Uuringu juhi Robert Krimmeri sõnul oli see alles esimene juhtumipõhine uuring. «Me teeme projekti käigus veel vähemalt kaks uuringut oma metodoloogia täiustamiseks,» ütles Krimmer Postimehele.

Lisaks Robert Krimmerile osalesid projektis Nurkse instituudi poolt veel David Duenas Cid ja Iuliia Krivonosova.

Robert Krimmerist

Krimmer on uurinud e-valitsemist ja elekroonilist osalusdemokraatiat, e-valimisi ja muutuseid avalikus sektoris ning muid digiühiskonna arenguid. Tema loengud TTÜs ja veel neljas ülikoolis puudutavad e-valitsemist, e-demokraatiat, e-osalemist, e-hääletamist ja lõppka­sutaja infosüsteeme.

Lisaks on ta kuulunud erinevatesse Euroopa Nõukogu ja OSCE ekspertgruppidesse ja nõustanud valimistehnoloogiate teemal.

Krimmeri vedada on Nurkse instituudis ka Euroopa suurim innovatsiooniprojekt, andmete ühekordse küsimise põhimõtte teemaline «The Once Only Principle Project» (TOOP). Projekti raames teevad 21 Euroopa riiki koostööd, et vähendada paberikulu ja bürokraatiat avalikus halduses. Projekti suurem eesmärk on organiseeritud Euroopa e-valitsuse teostamine või tegelikult selle teostamise võimalikkuse uurimine ja demonstreerimine. TTÜ teadlaste roll on töötada välja andmete ühekordne küsimise arhitektuur ehk Euroopa ühine andmevahetuskiht, mis ühendub eri riikide andmevahetuskihtidega (Eestis X-tee).

Tagasi üles