Rubriiki toetab:

Esimesed 19 riigiasutust on kolinud pilve

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Keskkonnaministeeriumi serveriruumis oli aprillis tulekahju.

FOTO: Eero Vabamägi

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS)  ja tehnoloogiaettevõtete loodud virtuaalpilveteenust nimega Riigipilv kasutab praeguseks paarkümmend Eesti riigiasutust.

«Riigipilvel on tänase seisuga 19 lepingulist klienti avalikust sektorist, kelle seas on nii ministeeriume kui nende allasutusi,» ütles Postimehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Emilie Toomela.

Ühelt poolt riik suunanud asutusi just seda pilveteenust teistele omasugustele (Amazone, Google) ja serverite «keldris hoidmisele» eelistama. Näiteks Euroopa Liidu Ühtekuulusfondi raha taotlemisel tuleb infrastruktuuri ostmise puhul seletada, miks ei sobi Riigipilve kasutamine.

«Samuti on kasvanud avaliku sektori juhtide teadlikkus, et ise oma serveriruumi ülal hoidmine on keeruline ja vajab pidevalt tööd. Kõrgturvaliste pilveteenuste sisse ostmine on kuluefektiivsem ja mugavam,» märkis Toomela.

Riigipilv on riigi poolt kontrollitav teenus ning asutustel endal kaob ära vajadus muretseda näiteks serverite eluea ja  andmekeskuse turvalisuse pärast. Lisaks tekib üks kindel ja ülevaatlik arve.

Riigipilve arendavasse konsortsiumisse kuuluvad viieks aastaks sõlmitud lepingu kohaselt lisaks RIKSile ettevõtted OpenNode, Cybernetica, Dell EMC, Ericsson ja Telia. 

Riigipilv pakub laias laastus kolme tüüpi teenuseid.

  • Esiteks, IT-infrastruktuuri ressursse, mis on kättesaadavad üle võrguühenduse toimivate teenustena. Näiteks pakub Riigipilv avaliku sektori asutustele vajalikku arvutusvõimsust, andmesalvestust ja võrgutaristut.
  • Teiseks, on võimalik kasutada erinevaid platvormiteenuseid – operatsioonisüsteeme, nende juurde kuuluvaid rakendusi ning vajadusel nende arendamiseks vajalikke tööriistu ja tuge.
  • Samuti saab Riigipilvest tarkvarateenuseid, kus võimaldatakse tarbida teenusekataloogi kaudu vahendatavaid rakendusi ja teenuseid kasutajakonto põhiselt.

Jätkuvalt on plaanis arendada sellest Suurbritannia eeskujul (UK Digital Marketplace) välja veebipõhine turuplats, kus asutused saavad jagada oma tarkvaraarendusi kolleegidega teistest majadest ning ettevõtjad asutustele IT-teenuseid pakkuda.

Mis puutub tehnoloogilist poolt, siis pakutakse kasutajatele Ericssonile kuuluva Apcera tarkvaraplatvormi (PaaS). Füüsilise julgeoleku riskide vähendamiseks arendatakse riigipilve (andmekeskuse näol) kahes asukohas – ühest pakutakse nii hostingu kui IaaSi teenuseid ja teisest hetkeseisuga ainult hostingut.

Dubleeriva andmekeskuse asukoht jääb Tallinna piirkonnast välja. Riigipilvest on tänaseks valmis esimene faas, mille tulemil pakutakse klientidele privaatpilve, mis jookseb RIKSI andmekeskusesse ja vastab ISKE baastasemele.

Riigipilve kasutamine tuli päevakorrale eriti aprillis, mil puhkes põleng keskkonnaministeeriumi serveriruumis.

Tagasi üles