Video ja galerii: Eesti saab uue ID-kaardi

Postimees tegi täna keskpäeval otseülekande Tallinna lennujaamast, kus politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning riigi infosüsteemi amet (RIA) andsid ülevaate järgmisel aastal käibele tulevast uuest ID-kaardist.

Uut ID-kaarti tutvustasid PPA peaekspert Eliisa Sau ja RIA eID valdkonna juht Margus Arm.

Eliisa Saue sõnul on uute dokumentide ettevalmistamiseks kulunud 1,5 aastat ning abiks on olnud ka väliseksperdid. «Turvaelementide valikul tegime koostööd Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, dokumentide kujundamisse kaasasime aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse,» lisas Sau.

Kaardil on mitmeid uusi turvaelemente. Näiteks on kaardil peal kood, mis võimaldab politsei andmebaasist tuvastada, kas kaart on ka tegelikult kasutuses.

«Kõige suurem muudatus on välimuse osas see, et ID-kaardile tuleb nüüd värviline foto nagu passidelgi. Ühtlasi on see turvaelement,» ütles Sau. Kaardil on ka läbipaistev aken ning silmale nähtamatu sekundaarne foto, mis tuleb ilmsiks vaid teatud nurga alt vaadates.

Kaardi tagaküljel on kujutatud Eesti raba, kuhu peidetud omakorda mitmeid väikseid kujutisi.

Kaardile hakatakse pakkuma järelteenindust ka välismaal ja pole vaja näiteks sertifikaatide uuendamiseks tulla PPA büroodesse. See tähendab seda, et tulevikus saab 40 Eesti saatkonnas üle maailma sertifikaate peatada, peatatust lõpetada ja tühistada ning PIN-ümbrike asendada.

Kõik senised ID-kaardid kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni. Kõiki vana kujundusega valmis trükitud ID-kaarte, millele pole veel teenindustesse järele tuldud, hoitakse kuus kuud ning seejärel hävitatakse.

Margus Arm RIAst kinnitas üle eelinfo, et tulevikus on kaarti võimalik kasutada ka puutevabana ja kui teenusepakkujad seda võimaldavad, siis saab seda kasutada näiteks ühistranspordis sõidu valideerimiseks.

«Turvaelementide valikul tegime koostööd Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, dokumentide kujundamisse kaasasime aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse,» lausus Sau.

Täpsemalt on ID-kaardil uus kiip, millele on lisatud kaks liidest: harilik kontaktne ning kontaktivaba.

«Kiip on suurema mahuga, võimaldades lisada sinna uusi rakendusi. Näiteks ühistranspordi elektroonilise pileti või mõne teise elektroonilisel kujul väljastatava tõendi. Digiallkirja andmine ja autentimine on esialgu võimalik üksnes kontaktse kiibi abil. Kontaktivaba liidese kasutamisel tuleb ennekõike lähtuda aga turvalisusest ning see peab olema realiseeritud viisil, mis välistab andmete lugemise kaardilt kaardivaldaja teadmata,» Margus Arm.

Järgmisel aastal vahetub ka ID-kaardi tootja. Enam kui 15 aastat Eestile ID-kaarte tootnud Gemalto asemel hakkab seda uuest aastast tegema vastava hanke võitnud Prantsusmaa ettevõte Idemia (endise nimega Oberthur). Gemalto on küll hanke tulemused kohtus vaidlustanud ja esimese astme kohus otsustas möödunud aasta 28. detsembril selle rahuldamata jätta, kuid Gemalto on selle vaidlustanud ringkonnakohtus.

Kiibi tehniline pool: uus kiip NXP P60D145, millel on eelkäijaga võrreldes suurem mälu (144kB EEPROM ja 8,125 kB RAM). Suurem mälu lubab kaardile aga lisada ka rohkem rakendusi: näiteks ühistransporti elektroonilise pileti, puudega isiku kaardi või mõne teise elektroonilisel kujul väljastava tõendi.

Lisaks ID-kaardile uuenevad elamisloakaart, digitaalne isikutunnistus ja diplomaatiline isikutunnistus. Dokumente hakatakse väljastama hiljemalt 1. jaanuaril 2019.

Kõik ettevõtted ja asutused, kes kasutavad ID-kaarti praegu oma kliendikaardina, peaksid pöörduma RIA poole, et saada enda käsutusse testkaardid ja asuda koostöös muutma oma teenuseid ja rakendusi. Näiteks tuleb testida, kas süsteemis saab anda ja vastu võtta digiallkirja formaati ASiC-E, mis muutub allkirja vaikimisi formaadiks.