/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/05/24/7861354t1hdece.jpg)
Eesti e-residentsuse programm on astumas järgmist arengusammu ning valmimas on veebiplatvorm, mille abil saavad Eesti ettevõtjad asuma e-residentidele või nende abil pakkuma oma tooteid ja teenuseid üle maailma.
Eesti firmad saavad hakata e-residentidega e-äri ajama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arendame e-residentide kogukonna veebiplatvormi, mille eesmärk on e-residentide omavahelise ning e-residentide ja Eesti ettevõtjate koostöö tõhustamine. On plaanis, et eestlased saaksid e-residentsuse kogukonna veebikeskkonna abil ühendust võtta e-residentidega kõikjal maailmas, pakkuda neile oma teenuseid, jagada oma ettevõtte kohta infot, et leida partnereid ja kliente, saada teadmisi kuidas muuta oma ettevõte rahvusvahelisemaks ja teha kaugtööd,» ütles Postimehele e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.
Korjuse sõnu saab see olema osaks üldisemast programmi eesmärkide ülevaatamise protsessist, mida asjaosalised ise võtavad kokku nimega e-residentsus 2.0.
«Alates kevadest oleme koostöös presidendiga ühe laua taha kutsunud nii valitsuse esindajad, pangaliidu, finantsinspektsiooni, maksuameti, justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja paljud teised osapooled,» rääkis Korjus.
Ta tõi näite, et siseministeeriumi ja programmi eestvedajate ühistöös on kaardistanud riske ning otsitud võimalusi nende maandamiseks.
«Suve jooksul intervjueerisime põhjalikult ka erinevaid inimesi, kes puutuvad e-residentsusega otseselt või kaudselt kokku. Intervjueeritavate seas oli spetsialiste riigiasutustest ja pankadest ning ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kel on oma nägemus või arvamus e-residentsuse tuleviku teemal,» ütles ta.
Praegu on Korjuse sõnul veel liiga vara rääkida teekaardi täpsetest detailidest, sest töö alles käib. «Nagu öeldud, arutelud partneritega jätkuvad ning ootame ka veel paljude Eesti inimeste ja e-residentide tagasisidet,» lisas ta.
Ametliku e-residentsus 2.0 teekaardi avalikustamine on plaanitud aasta lõppu. «Järgmise kahe kuu jooksul korraldame mööda Eesti eri linnasid ka üritusi, kus kaasame mõtteid laiemalt kõigilt eestlastelt,» ütles Korjus.
Eesti on andnud positiivse vastuse enam kui 45 000 e-residentsuse taotlusele ja e-residendid on loonud üle 5000 uue ettevõtte. E-residentide ettevõtete tasutud maksudelt on laekunud 2015. aastast kuni selle aasta augusti lõpuni 8,6 miljonit eurot otsest maksutulu.
E-residentsuse uuendamise aruteludni viis teadmine, et programmi ärimudel ei ole veel piisavalt selge.
«Me küll teame, et e-residentsus toob Eestile majanduslikku kasu, vähemalt läbi maksutulude, aga meil on võimalik saavutada veelgi enamat, kui suudame Eesti ettevõtted e-residentidega paremini kokku viia. Sisuliselt on tegemist ekspordi toetamisega, sest e-residentsus toob väljaspoolt Eestit meile äri juurde,» ütles Korjus.