Värske uuring põrmustab loomeinimeste hiigelnõude

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Loomeinimeste hinannangul on 41 protsenti eestlastest piraadid

Loomeinimesed väidavad, et üle 40 protsendi Eesti inimestest oskab endale teha piraatkoopiaid

FOTO: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Kuula artiklit

Suurbritannias tehtud värske uuring näitab, et vaid kümnendik inimestest teeb veel endale muusikateostest piraatkoopiaid – see näitaja on neli korda väiksem näitajast, mille võtsid aluseks riigile 38-miljonilise koopiatasu nõude esitanud loomeorganisatsioonid.

Uuringufirma YouGov raport näitab, et laadib endale internetist alla illegaalseid koopiaid muusikateostest. Aastal 2013 oli see näitaja Suurbritannias 18 protsenti, kirjutab väljaanne The Next Web.

Siia kõrvale saab panna ka Amsterdami ülikooli üleilmse piraatlusuuringu tulemused, mis näitavad, et sellised striiminguteenused nagu Spotify ja Netflix on vähendanud kapitaalselt inimeste vajadust laadida alla autoriõigustega kaitstud muusikateoseid. Küll aga märgib uuring, et 38 protsenti inimestest on kokku puutunud illegaalsete striiminguteenustega, aga see ei ole Eesti loomeinimeste nõude sisu.

Eesti loomeorganisatsioonid väidavad oma nõudes sisuliselt seda, et koguni 41 protsenti Eesti inimestest on piraadid ja tegelevad muusika illegaalse allalaadimisega. Ametlikult ei paku allalaadimiseks muusikateoseid teatavasti ükski veebiteenus, kui, siis vaid lühikeseks «rentimiseks».

Autorite hinnangul oskab nii suur hulk Eesti inimesele endale teha ja ka teevad kaitserakendustega vägagi hästi kaitstud CD-plaatidest ja DVD-dest piraatkoopiaid. Või on üles leidnud internetist illegaalsed allalaadimiskeskkonnad või otsustanud salvestada endale muusikapalasid vanal heal viisil raadiost (seda küll vaid 2 protsenti vastanutest). Seda kõike mobiiltelefonidesse ja arvutitesse, USB-pulkadele ja CDdele.

Nad tuginesid oma nõudes justiitsministeeriumi tellitud ja Turu-Uuringute ASi poolt 2016. aastal tehtud küsitlusele Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel jõudis järeldusele. Selle kohaselt on inimesed endale enim – ehk 30 protsenti – koopiaid teinud nähtuse «tasuta võrguteenus» abil, see mõiste võib olla aga vägagi mitmeti mõistetav ja tähendada tavainimese jaoks ka striimimist.

Loomeorganisatsioone esindava PwC Legal partner Priit Lätt ütles Postimehele, et tema teada teada Eestis müüdavatel CDdel «üldjuhul kopeerimise kaitseid ei kasutata».

«Näiteks Windows Media Playeriga saab koopiaid teha. Filmide puhul võib olla rakendatud kaitsemeetmeid, kuna filmimaailmas toimub tasude kogumine kino-videolaenutus-DVDdele järjekorras. Kui telekanal filmi näitab, siis seda saab salvestada,» andis ta hinnangu eestlaste kopeerimisharjumuste kohta.

Loomeinimeste soov on, et riik maksaks nendele koopiate tegemise eest saamata jäänud tulu 38 miljonit eurot aastate 2014–2017 eest. Lisaks soovivad nad, et koopiate tegemise võimaluse eest lisatakse 8 protsenti hinnale otsa mobiilidele, tahvlitele ja muudele nüüdisaegsetele seadmetele.

Tagasi üles