Sõiduproov. BMW X5: Kakskümmend aastat hiljem

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

BMW X5

FOTO: tootja

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kakskümmend aastat tagasi esitles BMW Atlantas oma esimest linnamaasturit X5. Piltlikult oli see justkui tiku viskamine bensiinivaati, sest hetk hiljem järgnes sellele uhke põmaka saatel uue autoklassi sündi kuulutav plahvatus. Edasine on juba ajalugu. Novembri lõpus jõuab Eestisse juba neljas põlvkond.

Mudelipõlvkondade jooksul on X5 suuruses reipalt kosunud – 4666 mm pikkune esmasündinu on mõõtude poolest võrreldav praeguse X3ga – ja eelkäijaga võrreldes on 4922-millimeetrine neljas X5 veninud pikkuses 36, laiuses 66 ja kõrguses 19 millimeetrit. Telgede vahes lüüakse vanemat venda 42 millimeetriga. Välimuses eristub uus mudel eeskätt rõhutatud vööliini ning muudetud esi- ja tagaosa kujundusega. Uue näolapi silmatorkavaimaks detailiks on hiigelsuured «neerud» – nii kutsutakse kõnekeeli BMW kahest võrdse suurusega rööpkülikust koosnevat radiaatorivõret –, ja kõnealusel autol on need ikka nii suured, et töntsima silmanägemisega kaasliikleja võib pidada neid kas kangialuseks või parkimismaja sissepääsuks. Ärge siis ehmatage, kui näete linnas mõnd luukpära enesele vastu tüürivat, seda olukorda leevendab ehk järgmisel aastal turule toodav BMW X7, mis eristub antud loo peakangelasest nii suurema kogu kui ka VEEL suuremate neerude poolest.

Maastikul võimekam

Uus X5 on tähelepanuväärne sellegi poolest, et esimest korda saab autot soetada maastikupaketiga, millesse kuuluvad kaitstum kõhualune, õhkvedrustus, neli maastikusõidurežiimi (liiv, kivid, kruus ja lumi) ja elektriliselt juhitav lukustuv tagadiferentsiaal, mis sisaldub ka paketis M Sport.

Erinevalt eelkäijast pakutakse õhkvedrustust nüüd mõlemal teljel.

Tagasi üles