Jaapan töötab välja unikaalset relvasüsteemi, mida ühelgi teisel riigil ei ole

Jaapani kaitseväelased raketisüsteemi Patriot (PAC-3) ees.

FOTO: KIM KYUNG-HOON / REUTERS

Jaapan töötab väidetavalt välja enam kui viiekordsel ülehelikiirusel liikuvat «liugraketti», mis annaks saareriigile tugeva heitutusvõime regionaalsete konkurentide vastu nagu Hiina.

Jaapan on keskendunud pärast Teises maailmasõjas lüüa saamist täielikult kaitsva otstarbega relvasüsteemide välja arendamisele ning on hoidunud siiani eemale ründava iseloomuga platvormidest nagu pikamaa raketid, strateegilised pommituslennukid, lennukikandjad jne. Jaapan polnud alles hiljaaeguseni võtnud saareriigina kasutusele isegi merejalaväelasi, sest nendega saaks korraldada võõrastel rannikutel meredessante.

Ajad on aga muutunas ning Hiina üüratult kiire relvajõudude areng ja kasvav agressiivsus on sundinud Tokyot vaatama uute lahenduste poole. Peaminister Shinzo Abe juhtimise all on Jaapan soetanud omale viimastel aastatel nii merejalaveälased (kuigi nad ei nimeta neid nii) kui ka potentsiaalsed lennukikandjad (mida nad nimetavad helikopterikandjateks).

Kuna Jaapanil on väga palju kaugeid ja väikseid saari, mida vaenlastel on lihtne ära võtta, siis vajab riik nende tagasi võtmiseks meredessanti, mida võiks nimetada sellisel juhul kaitseiseloomuga operatsiooniks. Just selle pärast kutsub Jaapan oma merejalaväelasi «amfiibseks kiirreageerimisbrigaadiks», mitte merejalaväelasteks. Nende funktsoon on sisuliselt siiski sama.

Selleks, et oma merejalaväelaste randumine sõja olukorras lihtsamaks muuta, töötab Jaapani kaitseministeerium väljaande Mainichi Shimbun sõnul välja enam kui viiekordsel ülehelikiirusel liikuvat raketti, mis annab Jaapani kaitsevägedele täpse pikamaa löögijõu. Relv koosneb kahest erinevast osast: raketist ja aerodünaamilisest lõhkepeast. Kui rakett on kiirendanud sobiva kiiruseni, eemaldub lõhkepea ja liugleb oma sihtmärgni.

Relvasüsteemi, mille nimi on Hyper-Velocity Gliding Projectile (HVGP), ei kasuta hetkel mitte ükski teine riik maailmas. Mitmetel riikidel on küll mõnevõrra sarnased lühimaa ballistilised raketid (Venemaa 9K720 Iskander, Lõuna-Korea Hyunmoo 2A), kuid jaapanlaste liugur ei hakka järgima ballistilist trajektoori ja ei lenda ilmselt ka nii suurtesse kõrgustesse.

HVGP laskeulatus saab olema kaitseministeeriumi praeguste prognooside järgi ligikaudu 300 - 500 kilomeetrit ja see tulistataks välja maalt, mitte õhust, sest Jaapani õhuväed pole loodud tegema õhk-maa rünnakuid. Sõja korral peaks nad võitlema hoopis endast palju arvukamate Hiina lennukitega. HVGP tulistataks ilmselt «saarelt saarele.» Tulevikus võidakse välja arendada ka laevalt startiv versioon.

Niivõrd suurel kiirusel lendava suunatud liuguri eeliseks ballistiliste rakettide ees on selle võime muuta ootamatult suunda ja trajektoori, muutes tõrjumise äärmiselt keeruliseks. Liugrakettide rakendusi uurivad tegelikult nii USA, Venemaa kui ka Hiina, kes näevad samuti potentsiaalseid eelised, kuid siiani pole keegi konkreetse arengukavaga välja tulnud.

Jaapani kaitseministeerium tahab võtta praeguse plaanide järgi HVGP kasutusele hiljemalt 2026. aastal. Programmi selle aasta eelarveks on 40 miljonit dollarit ja 2019. aastaks on ministeerium palunud 120 miljonit dollarit.

Tagasi üles