Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/18/11507092t1h65a2.jpg)
Eesti riik on otsustanud hakata üha sagedamini kasutama maailmakuulsaid isikuid oma e-residentsuse programmi reklaamimiseks ja selleks tehakse nende taustakontrolli ja antakse Eesti isikut tõendav dokument vajadusel ka neilt küsimata, kas nad üldse tahavad e-residendiks saada.
Microsofti asutaja Bill Gates, paavst, Saksamaa kantsler Angela Merkel, India rikkaim ärimees Mukesh Ambani – see on vaid osa üleilmselt tuntud tegelastest, kes on endale Eesti isikukoodi ja e-residendi staatuse saanud erandkorras ja tavaprotseduure kõrvale jättes.
Nad ei ole pidanud esitama sellekohast sooviavaldust, tasuma 100-eurost riigilõivu ega ette näitama oma seniseid dokumente. Nad on e-residendiks saanud siseministri ainuotsuse alusel. Neil on nüüd Eesti digi-ID, nad saavad end digitaalselt identifitseerides kasutada meie IT-süsteeme. Põhjus sellele kõigele on väga lihtne: Eesti riigi kaalukas avalik huvi kasutada neid tasuta reklaamkanalina e-residentsuse projektile.
«Kõrgendatud avaliku huvi olemasolul on võimalik selliseid asju kinkida. Kõik valitsuse liikmed saavad esitada siseministrile taotlusi ja palveid esitada ning neid ka põhjendada, mis see avalik huvi on,» selgitas riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats Postimehele.
Kaevats kinnitas seda, et taustakontrollist ei pääse ikkagi ka sellise taseme kuulsused ning selleks kammitakse läbi näiteks rahapesu andmebaasid ja kõikvõimalikud avalikud allikad.
Taustakontrolli läbiviimist kinnitas ka siseministeeriumi pressiesindaja Olja Kivistik: «E-residendi digi-ID väljaandmise otsuse tegemisel kontrollitakse dokumendi väljaandmisest keeldumise aluseid vastavalt isikut tõendavate dokumentide seadusele.»
Kuidas kuulsused üldse välja valitakse, kust tuleb algatus? Marten Kaevats selgitas, et ajendiks on tihti eesseisvad ametlikud kohtumised.
«Bill Gatesi kohtumine meie peaministriga tuli kiirelt sisse ning sai vaadatud, et tal tuleb sünnipäev ka ning tekib hea võimalus anda Microsofti asutajale tema esimene digitaalne identiteet,» tõi Kaevats värske näite.
Kui täna hommikul ütles Marten Kaevats Postimehele, et e-residentsus on kuulsustele olnud üldiselt kingitus ja «mitte iga kord nad ei ole ette teadlikud,» siis õhtupoolikul täpsustas ta, et e-residentsusest ette teatamine jäi olemata suure tempo tõttu vaid Bill Gatesi puhul.
«Reeglina, näiteks Angela Merkeli puhul, ikkagi arutatakse meeskondadega e-residentsuse saamine läbi,» rääkis Kaevats.
Ta märkis, et vippidest e-residendid pole oma e-residentsust praktilisse kasutusse võtnud ning naljaga pooleks on e-residendi kaart neile midagi sellist, millega autoakna pealt jääd kraapida. Teatud aastate möödumisel neile antud sertifikaadid lihtsalt aeguvad, kuid isikukood jääb muidugi alles.
«Tegemist on nende puhul pigem turunduse ja kuvandiloome teemaga. Et teadlikkus kasvaks läbi teatud sorti kõneisikute,» selgitas Kaevats ja kinnitas, et turundusrahasid Bill Gatesile ja teistele turunduskanaliks olemise eest eraldi ei maksta.
Erilisi õigusi ega kohustusi e-residentsus kellelegi ei anna. Tekib vaid isikustatud ligipääs Eesti riiklikele e-teenustele. «E-residentsus ei ole mitte õigus, vaid hüve – seaduse mõttes on see suhteliselt «light» asi,» rääkis Kaevats.
Siseministeeriumi kommentaar
E-residentsuse andmine kaaluka avaliku huvi korral on võimalik, kuid tegemist on ikkagi väga suure erandiga. Vastupidi tavapärastele isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetlustele ei pea e-residendi taotlust esitama inimene ise, vaid vastava ettepaneku saab teha meie valitsuse liige või president.
Ettepanekusse lisatakse e-residendi kohta käivad andmed nagu eesnimi, perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg, sünnikoht, sugu, kodakondsus ning põhjendus, miks inimesele e-residendi digi-ID soovitakse anda.
Kaaluka avaliku huvi korras isikule e-residendi digi-ID väljaandmiseks teeb otsuse siseminister käskkirjaga, mis on aluseks politsei- ja piirivalveametile, kes dokumendi välja annab.
Tegemist on erandliku menetlusega, mille käigus tavapärast isiku tuvastamise menetlust ei toimu. Seetõttu ongi kaaluka avaliku huvi tõttu e-residendi digi-ID väljaandmise otsustamise õigus antud siseministrile, kes hindab iga kord konkreetseid asjaolusid ja teeb põhjendatud otsuse.
E-residendi digi-ID üleandmist ei saa nimetada üllatuskingituseks.