Richard Branson astus Hyperloop Virgin One'i juhi kohalt tagasi
23. oktoober 2018, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/29/7869738t1ha69e.jpg)
Maailmakuulus ärimees ja filantroop Richard Branson otsustas tagasi astuda Hyperloop Virgin One'i nõukogu esimehe kohalt, kuna tahab selle etteotsa inimest, kel oleks võimalik juhtimisega aktiivsemalt tegeleda.
Ettevõte on praegu arendamas ülehelikiirusega transpordisüsteeme Araabia Ühendemiraatides ja mujal. Samas teatas Financial Times möödunud nädalal, et Saudi Araabia lõpetas Jamal Khashoggi juhtumist tingitud lahkhelide tõttu tema ja Bransoni vahel kavandatava lepingu Virgin Hyperloop One’iga.
Ettevõte oma eilses teadaandes sellele asjaolule aga ei viidanud. «Tunnen ettevõtte praeguses arenguetapis, et see vajab enam käed-küljes juhti, kes suudab keskenduda ärile ja selle võimalustele,» vahendas ettevõte Bransoni sõnu.
Branson märkis, et tal endal on raske sellist pühendumist üles näidata, kuna on süvenenud oma filantroopilistesse ettevõtmistesse ja paljudesse teistesse äridesse Virgin Groupis.
Virgin Hyperloop One’i suurim aktsionär on Dubao DP World, kes otsib nüüd ettevõttele uut esimeest.
Branson teatas hiljuti, et tema Viegin Group peatab arutelud Saudi Araabia riikliku investeerimisfondiga 1 miljardi dollari suuruse investeeringu üle kosmoseprojektidesse seoses Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmisega Istanbuli saatkonnas. Lisaks peatas Branson oma osaluse kahes Saudi turismiprojektis.
Hyperloopi tehnoloogia ise kujutab endast magnetitel hõljuvaid elektriajamiga kapsleid, mis liiguvad vaakumtunnelites ülisuurtel kiirustel. Ideega tuli 2013. aastal lagedale miljardärist leiutaja Elon Musk, kes andis selle vabakasutusse.
Hyperloop One on sõlminud ühiste kavatsuste lepingu Eesti peaministri Jüri Ratasega, eesmärgiga teha koostööd Tallinna–Helsingi tunneli projektis. Ratas on öelnud, et leping on üsnagi sümboolne, kus Eesti väljendab oma valmisolekut koostööks. Tallinna on sellel aastal väisanud ka Hyperloop One'i asepresident Alan James, kelle sõnul on ettevõte igati huvitatud Tallinna–Helsingi tunneli rajamisest.
Tema väitel moodustab hyperloop'i tunneli ehitamise kulu vaid 66 protsenti välja käidud kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee. «Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelist alternatiivi,» lisas ta.
Paljud eksperdid on hyperloop'i suhtes väga skeptilised ega pea tehnoloogiat reaalselt rakendatavaks lahenduseks, sest see on siiani paljuski veel spekulatiivne ja väga vähe katsetatud. Isegi Hyperloop One'i tunnelikatsetused on näidanud, et tehnoloogia rahaliselt äratasuvaks muutmine saab olema väga keeruline.
Allikas: Reuters/Gadgets360