Sony WH-1000XM3 – ja vaikus sai

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure liiklusega tänava ääres käimine on tänu müra summutavatele klappidele palju mõnusam.
Suure liiklusega tänava ääres käimine on tänu müra summutavatele klappidele palju mõnusam. Foto: tootja

Võtan istet. Ei, mitte lennukis, kuhu need klapid on mõeldud. Kaugel sellest. Istun eaka pesumasina ja maksimumvõimsusel töötava õhupuhasti vahele. Panen Spotifyst mängima Arvo Pärdi «Da pacem Domine» ja naudin. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhatamisel kõlab enesessevaatavalt, hillitsetult, õrnalt.

Panen koorimuusika korraks pausile ja kuulen taamal tsentrifuugivast pesumasinast kostvat sahinat. See meenutab kevadist tuulehoogu, et mitte öelda kallimat, kes norskavale voodinaabrile armastav-etteheitvalt shh-hh teeb, aga nii, et teinepool mitte mingil juhul üles ei ärkaks ega lõpetaks norskamist.

Lisan lärmavate kodumasinate duetile iPadi, mille heli keeran põhja. Selgub, et suutsin klapid üle kavaldada: hoolimata mürasummutusest kuulen, kuidas Grete Lõbu «Ringvaates» intervjuud teeb. Kergitan klappe ja veendun: õhupuhasti ja pesumasin jätkavad möirgamist, aga erinevalt inimhäälest ei pannud ma neid absoluutselt tähele. Vajutan Spotifys muusika jälle mängima ja Lõbu hääl peaaegu kaob. Ning ei, see pole miinus, sest vastasel juhul ei kuuleks te kontoris oma kolleege või lennujaamas teadustajat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles