Eestlaste isejuhtivad autod tapaksid õnnetuse korral enim jalakäijaid (23)
28. oktoober 2018, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik maailma autotootjad on täie auruga valmistumas isejuhtivate autode ajastu alguseks ning muu hulgas tuleb väljaarendamisel olevad masinad langetama moraalseid otsuseid: kas vältimatu liiklusõnnetuse korral säästa autosalongis või väljaspool olijate elusid.
Loomulikult saab inimkond anda masinatele ettekirjutusi vaid iseenda näo ja käitumismallide järgi ning nii ongi Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased käivitanud «moraalse masina» projekti, kus sellistele olukordadele lahendusi leida proovitakse.
Nelja aastaga on nad eksperimendi käigus kogunud ja analüüsinud andmeid 40 miljoni inimotsuse kohta kriitilises liiklusolukorras ning muu hulgas on selgunud, et eri riikide elanikud langetaksid vägagi erinevaid otsuseid. Ühe edetabeli tipus on ka eestlased.
Ülesanne, mida inimestel lahendada tuli, on näidatud selles videos:
Üldine statistika näitas seda, et inimesed säästaksid vältimatutes liiklusõnnetustes pigem inimeste kui loomade elusid, jätaksid nii palju inimesi ellu kui võimalik ning seejuures pigem noori kui vanasid. Veidi enam säästaksid inimesed naisi kui mehi, rikaste elu eelistatakse säästa vaste omadele ning jalakäijate omasid reisijatele.
Mis puutub eri riikidesse, siis käige väiksemat empaatiat jalakäijate suhtes näitasid üles Hiina, Eesti ja Taiwani inimesed. Kõige enam aga Jaapani, Norra ja Singapuri inimesed. Noori oleksid enim ellu jätnud Prantsusmaa ja vähim Taiwai autojuhid. Täismahus saab uuringutulemustega tutvuda ajakirjas Nature avaldatud teadustöös.
Igal juhul on nüüd tõesti kätte jõudnud aeg, kus inimelude säästmise üle peavad hakkama automaatseid otsuseid langetama masinad. Parim alus selleks on inimkonna enda senine statistiline käitumine – inimkonnal tuleb hakata looma moraalseid algoritme ja need kõikjal ühtemoodi tööle panna. Ka Eestis on kokku pandud nn kratiseaduse töörühm, kes selliseid norme ette valmistab.
Allikas: BBC