Arvamus: inimesed teevad tulevikus peamiselt kahte liiki tööd

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mariel Aim

FOTO: EY

Kuula artiklit

Lähitulevikus on oodata tööde jaotumist kahte põhikategooriasse – loomeinimesed ja IT-spetsialistid –, leiab EY tehingute nõustamise konsultant Mariel Aim.

Tehisintellekti peetakse interneti loomise järel üheks suurimaks tehnoloogiliseks läbimurdeks. Kuigi olemuselt jääb see veel paljudele kaugeks, on tehisintellekt tehnoloogiana tegelikult kasutuses juba paljudes valdkondades meie ümber. Muutuse sisust lõpuni aru saamata taandavad inimesed selle teema aga sageli ekslikult mõtteni, et robotid võtavad inimestelt töö üle.

Finantsjuhtimise seisukohalt on tehisintellekti kasutamine ettevõtetes üha loogilisem samm. Alates 2005. aastast on Eesti keskmine brutokuupalk tõusnud aastas keskmiselt 7,7 protsenti ning see teeb inimesest ettevõtte ühe kõige kiiremini kallineva kuluallika. Kasvava palgasurve taustal seisavad ettevõtted varem või hiljem silmitsi otsusega, kas minna kaasa töötajate nõudmistega või leida sinna kõrvale mõni soodsam alternatiiv.

Kuigi tehisintellekti arendamine nõuab esialgu suurt investeeringut, on see pikas plaanis siiski soodsam kui üha kallinev inimressurss. Olukorras, kus ettevõtetel on käes üha rohkem ka vaba raha, eksperimenteeritakse uute tehnoloogiatega ning peagi võib oodata eri sektoritest uudiseid uute nutikate IT-süsteemide kasutuselevõtust.

Töö muutub loovamaks

Automatiseerimise mõju on täna kõige paremini näha näiteks jaekaubanduses, kus iseteeninduskassad on võtmas üle kassapidajate rolli. Hiljuti tuli ka üks Eestis paiknev õigusbüroo välja robotjuristiga, kes aitab mõne klikiga vähendada inkassonõudeid. Ennustatakse, et tehisintellekt mõjutab järgmise kümne aasta jooksul sarnasel viisil ligi pooli tänapäeval eksisteerivatest töödest, alates taksojuhtidest kuni audiitoriteni välja.

Aga ka nende näidete valguses on ekslik väita, et tehisintellekti tulekuga kaotavad inimesed oma töö. Tegelikult muutub vaid töö mõiste sisu, sarnaselt nagu see toimus pärast tööstusrevolutsiooni ja elektri leiutamist.

Uus tekkiv olukord lubab inimestel keskenduda rohkem väärtustloovamatele ülesannetele – nii vabastab tehisintellekt inimesed manuaalsetest ja rutiinsetest töödest, seda nii müügi-, finants- kui ka IT-sektoris.

See aga ei tähenda, et tulevikus inimesed neis valdkondades ei töötaks. Vastupidi, nad hakkavad oma tööd tegema vaid teiste tehniliste vahenditega. Näiteks arvutioskuste arendamise näitel tähendab muutus seda, et kui veel hiljuti olid standardiks peamiselt Wordi ja Exceli spetsiifiline tundmine, siis juba täna on paljudes traditsioonilistes töökohtades vajalik nende täienduseks SQL päringukeelte ja masinõppel põhinevate analüütika platvormide tundmine.

Näen, et lähitulevikus on oodata tööde jaotumist kahte põhikategooriasse. Esimesse kuuluvad loomeinimesed ehk näiteks müügiesindajad, äriarendajad ning juhid. Teise kategooria moodustavad IT-süsteemide spetsialistid, sealhulgas arendajad, ärianalüütikud, andmeteadlased ning kontrollfunktsiooni omavad isikud.

Mõlemal juhul võtab tehisintellekt peamiselt üle vaid administratiivse loomuga ülesanded, tehes edaspidi hetkega otsuseid, mis on seni nõudnud inimestelt kümneid tunde analüüsimist. Selle tulemusena saame kõik rohkem aega, et keskenduda andmetest juhituna loovamatele tegevustele.

Andmeteaduste võidukäik

Inimestel on tööjõuturul kõik seni hästi, kuni nad on paindlikud oma oskuste ja teadmiste arendamisel. Me ei näe ilmselt küll tulevikus töökuulutusi telefonimüügi spetsialistide või raamatupidajate värbamiseks. Ka juba varem mainitud audiitorite töö kuulub tulevikus suures osas automatiseerimisele. See ei tähenda muidugi, et need ametid unustuste hõlma kaoks – vähem ajaressurssi nõudvaks muutub vaid metodoloogia, kuidas auditeid läbi viiakse. Samuti ei tähenda raamatupidamise automatiseerimine, et ettevõtted ei vajaks enam vastavate teadmistega töötajat, kes aitaks finants- või strateegilises juhtimises.

Alles eriala valikut tegevatel noortel on täna nutikas vaadata valdkondade poole, mis on seotud matemaatilise statistika või andmeanalüütikaga. Andmeteadusega seotud oskuste ja teadmiste omandamine on juba praegu üks suurimaid eeliseid tööturul, kuna vastavate kompetentsidega inimestest on puudus igas tehnoloogiliselt edumeelses ettevõttes.

Tehisintellekti kasutamise kasv ei tähenda siiski, et inimeste tööviisid hakkaksid muutuma kardinaalselt väga lühikese aja jooksul – see on eelkõige sujuv protsess, mis kombineerib järk-järgult inimeste teadmisi masina omadega. Seetõttu on meil aega, et tehisintellekti tulekuks end ette valmistada, kuid üks on selge, tulemata see ei jää.

Töö kaotamise asemel võiks hoopis rõõmustada, et töötundide norm hakkab aja jooksul vähenema, tekitades meile rohkem vaba aega.

Tagasi üles