/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/11/01/11541282t1hc85e.jpg)
Eesti IT-arendustööde madal hinnatase on viinud tööjõupuuduse selles valdkonnas kriitilisse seisu, leiab infotehnoloogia- ja telekomiettevõtteid ühendav organisatsioon ITL.
IT-töötajate põud on muutunud kriitiliseks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tööjõu termomeetri näit ei näita IKT-sektoris sugugi ülekuumenemise languse märke. Vastupidi olukord on iga kvartaliga järjest kuumem. Sektoris on tööjõuprobleem muutunud kriitiliseks: toimub töötajate üleostmine, eriti magistriõppe inseneri tasemel. Ettevõtted on töödega koormatud ja ei suuda eraldada oma seenior-töötajaid isegi selleks, et juuniore juhendada ja välja koolitada,» kirjeldas olukorda liidu juhatuse liige Ants Sild.
Senikaua, kui Eesti hinnatase on veel mingil määral madalam maailmatasemest ja eksporttöid jagub, jätkub Ants Silla hinnangul senine olukord.
«Eriti valusalt lööb see Eesti teiste sektorite digitaliseerimise plaanidele, kes maailmataseme hindu ei ole valmis maksma. See on omakorda probleem kogu Eesti konkurentsivõime kasvule, kõrgema lisandväärtusega majanduse arengule ja vähem efektiivsete töökohtade automatiseerimisele,» rääkis Sild.
Puuduolevaid spetsialiste otsivad Eesti ettevõtted tavaliselt välismaalt.
Peamise võimalusena näeb ITL palju tihedamat koostööd eri majandusharude, alaliitude ja õpetatavate erialade vahel.
«Fookuses ei saa olla üksnes IKT-eriala töötajate ettevalmistamine, täiendus- ja ümberõpe, vaid kõigi teiste erialade spetsialistide kõrgemad IKT-oskused,» rääkis Sild. «Meie kutse- ja ka kõrghariduse õppekavad annavad head IKT-oskused IKT-erialadel, teistel erialadel on aga IKT ja kaasaegsete tehnoloogiate käsitlus reeglina nõrk.»
Kriitilise näitena tõi ta arsti- ja õpetajakoolituse õppekavad.
Eesti edukamad startup-ettevõtted – nagu Transferwise ja Pipedrive – on samuti viinud oma peakontorid välismaale, kuid jätnud arenduskeskused Eestisse.
Postimees kirjutas täna, et tööandjad on töökäte puuduse mõõtmiseks ja probleemi avalikkusele selgitamiseks välja mõelnud omamoodi tööriista – tööjõu termomeetri. See mõõdab, kui palju töötuid on iga vaba töökoha kohta. Samuti iseloomustab see ettevõtjate hinnangut olukorrale.
Kolmandas kvartalis on temperatuur küll paari kraadi võrra langenud, kuid osuti püsib endiselt kindlalt punases. See tähendab, et töötajate leidmine on ülimalt keeruline. Tervelt 40 protsenti tööandjatest ütles, et see on kõige suurem takistus, mis arengut tagasi hoiab. Suurim tulekahju on ehituses, transpordis, majutuses ja ITs.