Tartu teadlane: kas digiajastu on muutnud meie lapsed rumalaks?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vaimse võimekuse uurija akadeemik Jüri Allik Postimees Trehvunksil.

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuula artiklit

Digiajastu laste vaimsed võimed on mitme testi tulemuste põhjal eelnevate põlvkondadega võrreldes langenud, ent inimese universaalne mõistus on lihtsalt uute oludega kohanenud, leiab Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

«Näiteks ühes asjas on tänapäeva lapsed katastroofiliselt, või vähemalt väga oluliselt, kehvemad kui meie vanaemad ja vanaisad  - see on lihtne arvude liitmine, aritmeetika. Meie vanaemad 1934 ja 36 aastal oleksid kindlasti võitnud tänapäeva lapselapsi,» rääkis Jüri Allik reedel Notarite Koja aastapäevakonverentsil.

«Mis siin põhjus on? See on väga lihtne. Kõike saab teha mobiiltelefoniga. Ütlen ausalt ära ka kogu tehisintelligendi mõtte: milleks teha igavaid ja mõttetuid asju, kui masin teeb seda sinu eest ära! Meie lapsed ei ole üldse rumalad – milleks on vaja peast arvutada? Mina küll arvan, et peast arvutada on vaja, aga lapsed nii ei mõtle,» rääkis Allik.

Professor rääkis mitmele uuringutulemusele tuginedes, et inimeste vaimne võimekus pole viimase saja aastaga märkimisväärselt muutunud, küll aga on muutunud erinevad oskused. Kui võrrelda näiteks  tänapäeva lapsi varasematega, siis oluliselt on paranenud loogiliste järelduste tegemise oskus.

«Sisu, millele me rakendame on intelligentsuse ja tarkuse, on erinev. See on väga mõistlik, sest milleks rakendada oma vaimset energiat ja jõudu asjale, mida ei ole üldse vaja. Elu ise on korrigeerinud niisiis ka seda, et tänapäeva noorte arvutusoskus on langenud,» rääkis Allik.

«Olen üsna optimistlik ja ei karda digimaailma. Me keegi peaks seda kartma, sest me ise oleme digitaalsed masinad.  Mõistus ei tekkinud kunagi ühe kindla ülesande lahendamiseks. Mõistus tekkis üldise probleemide lahendajana ja evolutsioon nägi seda ette, et võib tekkida väga erinevaid asju, millele seda rakendada,» lisas ta.

Alliku sõnul on inimese mõistus universaalne. Ellujäämiseks on vajalik, et tuleb mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest probleemidest ning kiiresti õppida enda kogemustest, mille seas võivad olla ka vead.

«Selles mõttes on digitaalne maailma järjekordne väljakutse, millega tuleb hakkama saada, ja mul ei ole mingitki kahtlust, et meie universaalne mõistus saab sellega üsna hästi hakkama,» lisas teadlane.

«Ja digitaalne ei ole kuskilt kaugel ja eemal. Tuletan teile meelde, et me kõik oleme digitaalsed masinad – kogu elu on digitaalne ja kirjutatud vaid nelja tähega, mille kolmetähelised kombinatsioonid annavad meile aminohapped, ehk mitmest miljardist tähest koosneva lause,» märkis ta.

Tagasi üles