Pehmerobotid võivad olla osavamad kui inimkäed

Tänapäevased robotid edestavad inimest töödes, mis nõuavad suurt täpsust. Tööstusrobotid panevad autokeresid liinil kokku palju kiiremini ja korralikumalt, kui Henry Ford unistadagi oskas.

Kuid isegi kõige täiuslikumad robotkäed ei suuda võistelda inimkäte osavusega siis, kui on vaja ülihead koordinatsiooni ja kiiret kohanemist väga erinevate materjalidega. Inimese käsi oskab ühtviisi hästi valitseda jäika kruvikeerajat ja sõtkuda pehmet tainast. Kuidas arendada robotkäsi vähemalt sama oskuslikuks?

Sellele küsimusele otsivad vastust pehmerobootikud. Rakendusvõimalusi oleks uudsetele robotkätele tõeliselt palju ja inimesed vabaneksid nii mõnestki rutiinsest lihttööst, mille automatiseerimine ei ole seni olnud võimalik. Inimkätega sarnanevad robotkäed avaksid ka täiesti uued väljavaated tervisetehnoloogias.

Pehmerobootikas on praegu kolm peamist suunda. Esiteks arendatakse robotite liikumist korrapäratus keskkonnas. Kujutlegem näiteks katastroofijärgset tehismaastikku – kui saata sinna lihasrobot, on võimalik koguda teavet ellujäänute kohta ja tänu sellele kiirendada päästeoperatsiooni.

Teine suund on õrnade objektide käsitsemine. Pehmerobotkäsi saaks edukalt hakkama näiteks munade tõstmisega ühest kohast teise või puuviljakoristusega põllumajanduses, ilma et midagi purustaks või muljuks.

Kolmandaks võib suuri muutusi tuua robotite ühildumine inimkeha või muude elusorganismidega – sellest võiks kõige rohkem kasu olla meditsiinivaldkonnas. Juba mõne aja pärast võiks laialt kasutusel olla riietusesemetes paiknev rüürobot, mis kogub riiete kandja kohta terviseandmeid ja edastab need vajaduse korral perearstile, et inimene ise ei peaks iga pisiasja tõttu arsti juurde jooksma.

Teine meditsiinivaldkonna pehmeroboti näide on imeväike vihmaussisarnane robot, mille võib saata inimkehasse, näiteks veresoonde trombi eemaldama. Kõlab nagu ulmefilm ja võib tunduda hirmutav, kuid tõsi on see, et lihasrobotid ühilduvad elusorganismiga väga hästi ja on kindlasti ohutumad kui praegused meetodid.

Siinkohal tuleb mängu sotsiaalne aspekt – et nii pöördelisi tehnoloogilisi lahendusi üldse kasutusele võtta, on inimestel vaja kõigepealt nendega oma mõttes harjuda.

Pehmerobotid võiksid peagi põnevust pakkuda ka robootikavõistlustel. Kindlasti saaks üksjagu nalja, kui pehmerobotkäsi ja tavarobotkäsi võistleksid Robotexil kõrvuti munade liigutamises. Tavarobotile on see keeruline ülesanne, kuid pehmerobot saaks suurepäraselt hakkama. See kõik on võimalik juba lähiaastatel.

Robotite maailmaga saad tutvust teha laupäeval ja pühapäeval robootikafestivalil Robotex. Kui soovid näha, kuidas tehislihased tegelikult töötavad, oled oodatud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi töötuppa „Tehislihased ja pehmerobootika“, kus tutvustatakse arukaid materjale, nende omadusi ja valmistamismeetodeid. Peale selle esitletakse Tartu Ülikooli töötubades veel robootikaplatvormi ClearBot ning jagatakse teadmisi virtuaalreaalsuse, programmeerimise ja söödava geelelektroforeesi kohta. Lisateavet leiad veebilehelt robotex.ee.

Indrek Must

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi pehme robootika dotsent

Piia Pähklamäe

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi kommunikatsioonispetsialist