Postimehe proovisõit: 508 on kõige parem Peugeot

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Uus Peugeot 508

FOTO: Tootja foto

Kuula artiklit

Olen oma pika elu jooksul sõitnud väga paljude ja väga erinevate Peugeot’ga ja arvan, et tean mida räägin, kui väidan, et midagi nii head pole selle autotootja tehastest välja tulnud kui uus 508.

See on juba välimuselt nii muljetavaldav, et inimesed jäid masinat nähes seisma ja vaatasid järele. Nii vinge, et Rakvere tennisehalli ees parklas tuli mees juurde, koputas aknale ja küsis tunnustavat: «Kas see ongi see uus, jah?». «Jah,» vastasin mina. «See ongi see uus. Proovin ka ise alles esimest päeva  ja kuradima hea on sõita.» Aken siuhti kinni, sportrežiim nupuvajutusest peale ja tegin uhke kaarega minekut.

Niisiis, Peugeot 508, kupee-sedaan, GT Line Blue HDi. Paneme põgusa tutvuse põhjal esmamuljed kirja.

Välimuselt selgelt madal auto. Mõni ütleks sportlik, mõni elegantne, mõni ülimodernne ja mõni  tigevõitugi. Kusjuures kõike seda see masin ka on – oleneb, mis küljelt vaadata. Esiots oma LED-tulede kombinatsiooni, iluvõre ja julgelt alla kaarduva kapotiga on selgelt agressiivne ja kurigi. Külgvaates on masin märgatavalt malbe, kerge küljekaar annab voolujoonelisust ja sihvakust. Tagantvaade pika lameda tagaklaasiga annab juurde sportmasinatele omast aktiivust.

Uus Peugeot 508 - kurjavõitu esiosa

FOTO: tootja

Igal juhul ei teki kellelgi kahtlust, et tegemist on mitte varem kui aastal 2018 välja lastud masinaga, miks mitte juba ka 2019 eelväljalaskega. Ja siis veel valuvelgede disainist tekkiv visuaalne efekt...

FOTO: tootja

Tulede kaadervärk on masinal võimas. Alates lukustusest vabastamisel vertikaalselt vilkuvatest esituledest, endast liikuva valgusribana märku andvatest tagatuledest ja uksele valgust heitvatest valgustest tulede küljes. Ning lõpetades sellega, et kurve läbides süttivad pööramise suunal automaatselt lisatuled. Päevatuled, öötuled, kaugtulede vahetamine, valgusvihu kõrgus – nende vahetumine automaatselt on juba saanud loomulikuks.

Näide ukse sisedisainist:

FOTO: Aivar Pau

Lukustusest vabastamine käib masinal soovikorral võtmevabalt ukselinki puudutades. Jalaviipega saab avada automaatluugiga pagasiruumi, mis , muide, on pinnalt suur nagu tantsusaal – kompenseerimaks muidugi seda, et kõrguse ja mahutavusega see hiilata ei saagi.

Uus Peugeot 508 - pagasiruum

FOTO: Aivar Pau

Aga istugem masinasse sisse. No tõesti, võiks eeldada mis iganes muud luksusmarki, aga mitte prantslast. Puitviimistlus ustel, esipaneelil ja istmete vahel. Ülimugavad nahaga kaetud toolid, üsna mitu erinevat massaažifunktsioon kõrvalistuja toolil, LED-valgustuse ribad külgedel ja ees ning isegi joogitopsi hoidjates.

FOTO: Aivar Pau

Kogu juhi vaateväli on kaasaegset disaini ja näidikuid täis. Menüü sulaselges eesti keeles, nagu ka heliline navigeerimine kaardirakenduses. Eraldi avada saab nii klaasist katuseluuki kui selle kattevarju. Pole üldse paha tunne.

Nagu pole ka üldse paha tunne võtmevaba käivitamisega masinale häält sisse panna ja kohalt liikuda. Testsõiduauto oli mul kaheksakäiguline automaatkäigukastiga diisel. Hobujõude 177. Kütusekulu peamiselt linnas sõites jäi 7 liitri kanti saja kilomeetri kohta, väljaspool nelja-viie vahel. Hind alates 33 000 eurost.

Normaalrežiimis on Peugeot kohalt liikumise selle auto puhul eriti sujuvaks saanud. Tunnetad, et kapoti all on jõudu ja võimu, aga ei taha seda kõike välja käia. Kerge pedaalivajutus ja auto hakkab liikuma peaaegu märkamatult. Nagu on märkamatu ka järgnev käiguvahetuste plejaad. Auto vedrustus on saadud erakordselt stabiilseks, kurvid ja teekonarused läbitakse märkamatult nurrudes.

Valides sõidurežiimiks Sport, siis muidugi olukord muutub. Nii heliliselt (kerge lõrin), jäigema ja tundlikuma roolina kui muidugi kiirenduse ja gaasipedaali tundlikkusega.

Ja muusikat kostub muu seas esiarmatuuri keskel olevast sellisest tümpsukettast:

FOTO: Aivar Pau

Saatjaks andurinäitude armee. Rool on piisavalt väike ja piisavalt all selleks, et kõike jälgida selle kohal, mitte ratta seest. Kui sebra otsas on jalakäija, siis antakse sellest mulle ekraanil ka teada. Kui eessõitev auto kipub mu kiirust arvestades liiga lähedale  jääma, saan sellekohase märgivilgutuse koos kerge jeli ja viitega, kummale poole teed vaadata. Sõidurada hoiab masin ise. Püsikiirusehoidja puhul haarab eessõitja oma fookusesse ja hoiab sellega sobivat pikivahet, vajadusel jääb ka selle taga rahulikult seisma.

Uus Peugeot 508

FOTO: tootja

Ahjaa, erinevalt varasematest Peugeot’dest on püsikiirusehoida varustatud rullikuga, kust saab kerida aktiivseks ka siis kiirusehoidja enda või kiirusepiiraja. Käigukangi küljes olevalt nupult saab sisse lülitaba parkimisabimehe. Esiklaasi soojendus. No ei jõua kõiki võimalusi ette lugeda, aitab küll.

Kokkuvõttes ei väsi ma seda autot kiitmast. Väga korralik töö Peugeot’lt. Kogu tehniline info siit.

Tagasi üles